8. juunil toimus Tallinnas Läänemere piirkonna suurim Balti-Hiina ärikonverents «Kui targad firmad kohtuvad suure turuga».

Konverents tõi kokku ligi 200 Baltimaade, Hiina jt riikide ettevõtete esindajat, et tutvustada riikide äriturge ning luua vastastikuseid ärisuhteid. 9. juunil külastasid 35 välisriikide esindajat Tartu ülikooli, Playtechi ja Fortumot.

Konverentsi korraldaja, Tartu ülikooli tärkavate majanduste teadur Xiaotian Zhang ütles, et Hiina pakub oma maailma suurima siseturuga lugematul arvul ärivõimalusi ka mujalt pärit ettevõtjatele. «Hiinas tarbib tooteid ja teenuseid ainuüksi 350 miljonit keskklassi inimest,» tõi Zhang näiteks. Võimalikke tarbijaid on sealsel turul aga ligi 1,3 miljardit.

Hiina rahvavabariigi suursaadik Eestis, Qu Zhe rääkis oma ettekandes, et Hiina tulevikunägemus on areneda kõige suuremaks ja jõulisemaks turuks maailmas. Kui paljud riigid toibuvad endiselt majanduskriisist, siis Hiina majandus on stabiliseerunud ja näitab kasvutendentsi.

«Hiinast on saanud üks maailma majandusmootoritest – 2015. aastal tehakse Hiinas 17% maailmamajandusest. Järgmistel aastatel on plaanis majandusstruktuuri arengut kiirendada: eesmärk on innustada idufirmasid ja uuenduslikkust ning tervitada uutmoodi avanemist,» kirjeldas Zhe.

Suurim turg on peagi Hiina

Suursaadik ütles, et kuna Hiina suurendab hulgaliselt ka sissevedu, pakub see üha rohkem võimalusi rahvusvaheliseks majanduskoostööks. Oma kasu saavad sellest tema hinnangul kindlasti ka Balti riigid, kes oskavad head võimalust ära kasutada.

Eesti ja Aasia suhete edendajana tuntud riigikogu väliskomisjoni esimees Hannes Hanso kinnitas, et kahepoolne koostöö on väga kasulik mõlemale osapoolele. Kolm maailma suurimat turgu on tema sõnul USA, Jaapan ja Hiina ning on vaid aja küsimus, mil arenev Hiina oma kahest konkurendist ette jõuab.

«Kui arvatakse, et Hiina on liiga kaugel või et Eesti on Hiinaga suhtlemiseks liiga väike, , siis tegelikult see nii ei ole. Kõik on kinni meie endi tegevuses ja suhtumises,» rääkis Hanso. Ta lisas, et Euroopa Liitu kuulumine annab Eesti välispartneritele signaali, et tegu on püsiva valuuta ja majandusega riigiga. See tähendab, et oleme head ja kindlad äripartnerid.

Viimase aastakümne jooksul ongi Hiina ja Euroopa Liidu kaubavahetus kasvanud enam kui kolm korda ning Hiinast on saanud Euroopa suuruselt teine välispartner. Ka Eesti majandussuhe Hiinaga on püsikindlaks muutunud, kuid palju arenguvarusid on veel kasutamata.

«Kui kõneleme Hiinast või Eestist, siis räägime IT-st ja tarkadest tehnoloogiatest. Internet annab ettevõtluses tohutu suured võimalused. Ja Hiina peaks turuna olema selline riik, kuhu saaksime oma IT-alaseid teadmisi kordades rohkem eksportida kui praegu,» tõi Hanso välja.

Mitmed konverentsiettekanded puudutasidki eelkõige IT-alaseid võimalusi Aasia turgudel. Arvestades, et juba praegu on ligi viiendik maailma internetikasutajatest hiinlased, on igasugune arvutialane tegevus Aasias väga võimalusterohke. Eriti puudutab see e-poode, mis on seal muutumas üha menukamaks.

Internetikaubandus lööb laineid

Mullu jõudis Hiina internetimüük USA-st ette ja riigist sai maailma suurim veebimüügi kodumaa, kus sel alal töötab ligi kümme miljonit inimest. Mugavad ja soodsad veebipoed aitavad riigi majanduskasvule väga kaasa, sest mobiilne internet annab võimaluse igal ajal ja igas kohas mitte ainult teistega suhelda, vaid ka sisseoste teha.

Suurbritannia ärinõunik Hiina alal, Mark Hedley tõi aga välja, et Hiina internetiturul kehtivad oma reeglid, millega välismaalased kindlasti arvestama peavad. Neil on oma kanalid, mis koondavad kokku paljude sarnaste valdkondade pakkumised.

«Hiina keskklass ei ole enam nii hinnatundlik. Neil on rohkem raha ja teadmisi, mida nad tahavad. Keskmiselt kulutab hiinlane veebipoes käies 200 eurot. Menukaim kaubarühm on riided ja mood, kõige kiiremini kasvab huvi aga internetist toidu ostmise vastu,» tõi Hedley näiteks.

Selleks, et välismaa ettevõtjana sealse tarbijani jõuda, tuleks alustuseks luua oma kodulehest Hiina versioon või jõuda mõnele kohalikule veebimüügiplatvormile. Igal juhul tuleb enne teha korralik taustauuring kohaliku kultuuri ja tavade kohta, sest Hiina veebilehed on Euroopa omadest väga erinevad.

«Kui soovid oma kodulehe hiinakeelseks teha, pead mõtlema täiesti uue ülesehituse peale, sest juba keel ise toimib hoopis teistsuguse loogika alusel. Tuleb mõelda ka sellele, et Hiinas on oma otsingumootor Baidu, mis kataloogib teemasid hoopis teistel alustel kui meile tuttav Google,» rääkis Hedley.

Oma versioonid on neil ka teistest meil menukatest sotsiaalmeediakanalitest. Kui Google’i asemel on neil Baidu, siis YouTube’i asendab YouKu, Facebooki aga WeChat, mis asendab isegi telefoni kõiki ülesandeid.

Ka mobiilirakenduste turg töötab Hiinas meist teistmoodi. Kui Euroopas kasutatakse rakenduste allalaadimiseks ja ostmiseks eelkõige kaht suurt kanalit, siis Hiinas on nn äpipoode väga palju. Nii tuleb enda toote pakkumiseks väga palju läbirääkimisi pidada. Silmas tuleb pidada sedagi, et Hiinas on tavalised tasuta allalaadimised ning raha küsitakse alles siis, kui soovid oma rakendusele lisavõimalusi.

Eesti pakub Aasiale palju põnevat

Siiski on Eesti IT-ettevõtjatel hiinlastele palju pakkuda. Konverentsi korraldaja Xiaotian Zhang ütles, et Baltikum on Hiina ärimeeste jaoks põnev piirkond, kuhu kapitali paigutada.

«Hiina ja Aasia turg on eriti huvitatud teadmusmahukatest toodetest ja teenustest, sh e-lahendused, mobiilpositsioneerimisel põhinev linnaplaneerimine, ning põllumajandustoodangust, logistikateenustest ja turismitööstusest,» tõi Zhang välja.

Mõni aasta tagasi tegeles Krediidiinfo andmetel Hiinasse eksportimisega üle saja Eesti ettevõtte. Et internetikaubandus areneb Aasias väga kiiresti, ei vii eestlasedki sinna enam ammu ainult kaupa, vaid ekspordivad ka teenuseid.

E-kaubanduse hea näide on Tartu ettevõte Fortumo, mis on viimasel paaril aastal Hiina turul väga kiiresti arenenud ja laienenud. Just seepärast viidi konverentsi teisel päeval Tartut külastanud välisesindajad ka selle ettevõttega tutvuma. Veel tehti tutvust Playtechi töökeskkonna ja teenustega.

Visiidil Tartu ülikooli võtsid välismaalased vastu arendusprorektor Erik Puura ja tehnoloogiasiirde talituse juhataja Siim Kinnas, kes tutvustasid külalistele Tartu ülikooli teadus- ja arenduskoostöö võimalusi ning rahvusvahelisi ettevõtluskoostöö edulugusid.