Tartu ülikooli psühholoogia instituudis kaitsti magistritöö, mis uuris bakalaureuseüliõpilaste väljalangevust ja põhjuseid, mis mõjutavad õpimotivatsiooni. Uuringust selgus, et kui naiste õpimotivatsioon uuritud perioodi jooksul pigem langes, siis meestel see jällegi tõusis.

«Mujalgi kirjanduses tuuakse välja, et naiste õppimishimu võib olla alguses suurem ning nad lähevad õppima seda, mida soovivad, aga lõpuks võivad valitud erialas pettuda. Seevastu pole meestel sisemine motivatsioon nii kõrge kui naistel, ent eriala õppima minnes ja õppides hakkab see neile meeldima,» rääkis magistritöö autor Mari-Liis Mägi.

Mägi leidis, et motivatsioon õpingute katkestamist ei ennusta, küll on aga oluline hinne: mida madalamaid hindeid tudeng saab, seda tõenäolisemalt langeb ta ülikoolist välja. Suure kaaluga on ka majanduslikud ja sotsiaalsed põhjused.

«Üliõpilastele on oluline, et kaastudengid neid toetaks. Et neil oleks vanemate toetus, rahaliste võimaluste olemasolu ning kindlasti ka õpi- ja koolisüsteem, just õppejõudude suhtumine ja toetus,» tõi Mägi välja.

Tänavustele sisseastujatele ning esmakursuslastele ütleb uuringu autor, et on täiesti tavaline end esimesel kursusel veidi ülekoormatult tunda, sest teavet on palju ja on oht ülikooliellu ära kaduda. Mägi soovitab esimese eksamil saadud «C» peale mitte veel käega lüüa ja oma õpingutega lihtsalt edasi minna. Et edukalt hakkama saada, soovitab ta lõpetada enda teistega võrdlemise.

«Oleme varem uurinud ka nn tiigiefekti. Kui oled väikeses keskkonnas väga hea, siis suurde keskkonda minnes võid end teistega võrreldes hoopis väga halvana tunda. See ei tee sisuliselt kedagi halvemaks, aga keskkonnamõjul on meie identiteedi kujunemisel suur roll,» seletas Mägi.

Autori sõnul ei tohi ennast teistega liiga palju võrrelda, sest kui me hakkaks end ainult välise motivatsiooni alusel teistega võrdlema ja nii oma identiteeti kujundama, ei jääks meist midagi alles.