Sügissemestril saab mitmete uute ja muudetud ainete hulgast valida ka usuteaduskonna loengukursuse «Loodus Eesti usundites».

Kursuse koostaja, religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme sõnul tuli mõte selline kursus kokku panna 2014. aasta religioossete suundumuste küsitluse tulemusi vaadates.

«Selgus, et 38%-l eestlastest on looduses mõni paik, puu, kivi või allikas, mis on neile eriliselt tähtis. See andiski idee vaadata looduse ja religiooni suhet Eesti ajaloo kaudu,» ütles Altnurme.

Kursus annab ülevaate loodusega suhestumise eri usulistest viisidest Eestis. Muinasusundi keskkond oli loomulikult looduslik, inimene sõltus sellest ning kogu usundiline maailm oli sellega seotud. Katoliiklikul perioodil säilis osa eelkristlikust ainesest ja pühapaikade kohamälu. Osa neist haarati ristiusu tähendusvälja, osa säilitas endise tähenduse ja ülesanded.

19. sajandil arenes koos rahvusliku enesemääratluse kujunemisega välja romantismist lähtunud loodust väärtustav osa, mis sai väljundi mitmesugustes müüdilistes vormides. Nende põhjal kujunesid 20. sajandil uuspaganlikud voolud, millest usundilise vormi said varasem taarausk ja hilisem maausk.

21. sajandi alguses on pärimuslikke looduslikke pühapaiku taas väärtustama hakatud ning uuesti kasutusele võetud. Lisandunud on ka isiklikud looduslikud pühapaigad, mille mõtestamise tausta pakub lisaks maausule ja kristlusele ka uus vaimsus. Jätkunud on loodusega seotud usuline müüdiloome.

Loenguid peavad peale Lea Altnurme ka Tõnno Jonuks, Heiki Valk, Jüri Metssalu, Ülo Valk, Ergo-Hart Västrik, Madis Arukask ning Marju Kõivupuu. Kursusele registreerumine on avatud kuni 30. augustini.