20. novembril kell 16.15 peab TÜ dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo ülikooli aulas inauguratsiooniloengu teemal «Psoriaas – kaaslane kogu eluks».

Psoriaas on krooniline mittenakkav põletikuline nahahaigus, mille esinemissagedus on kõrgeim Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus haigust põeb 2–3% elanikkonnast. Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest. Psoriaas on haigus, mis ei piirdu ainult lööbega nahal, vaid 10–30% psoriaasi põdevatel haigetel esineb kaasuvana psoriaatiline küüntekahjustus ja 5–42% haigetel psoriaatiline liigesepõletik.

Psoriaasihaigetel esineb sagedamini rasvumist, suhkruhaigust ning kõrgvererõhutõbe, mis omakorda tingib suurenenud riski haigestuda müokardiinfarkti. Lisaks esineb psoriaasihaigetel sagedamini pahaloomulisi kasvajaid. Tänu asjaolule, et kaasuvad haigused psoriaasi põdeval inimesel avalduvad väga varases eas, mõjutab psoriaas haige eluiga. Psoriaas on haigus, mis toob endaga kaasa erinevaid psühhosotsiaalseid probleeme, mistõttu psoriaasihaigetel on tõusnud risk haigestuda psühhiaatrilistesse haigustesse, eriti just depressiooni ja ärevushäiretesse. Kahjuks on psoriaas haigus, millest patsient ei tervene. Arsti eesmärk psoriaasihaige ravistrateegia koostamisel on saavutada ja säilitada haiguse lööbevabad perioodid, diagnoosida varakult ja ravida psoriaasiga kaasuvaid haigusi ning parandada patsiendi elukvaliteeti. Kui 20. sajandil põhines psoriaasi ravi valdavalt vaid määritavate antipsoriaatiliste preparaatide ja valgusravimeetodite kombineerimisel, siis märksõnaks, mis iseloomustab psoriaasi ravi 21. sajandil, on bioloogilise ravi võimalikkus ja personaalne meditsiin.

Professor Külli Kingo lõpetas 1996. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal cum laude ja 2001. aastal dermatoveneroloogia erialal residentuuri. Pärast doktoriõpinguid Tartu ülikoolis kaitses ta 2005. aastal meditsiinidoktori väitekirja, mille teema oli «Interleukiin-10 perekonna tsütokiinide geenide polümorfismide seosed naastulise psoriaasiga». Külli Kingo on töötanud alates 2001. aastast Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliinikus, alates 2012. aastast on ta nahahaiguste kliiniku juhataja.

Alates 2005. aastast on ta töötanud Tartu ülikoolis, arstiteaduskonna nahahaiguste kliiniku teaduri, vanemteaduri ja dotsendina. Alates 2010. aastast on Külli Kingo nahahaiguste kliiniku juhataja. 2012. aastal valiti Külli Kingo dermatoloogia ja veneroloogia professoriks. Külli Kingo on Tartu ülikooli kliinilise meditsiini doktorikooli projektijuht ja alates 2012. aastast Tartu ülikooli arstiteaduskonna teadusprodekaan. Tema teadustöö peamised uurimisvaldkonnad on krooniliste dermatooside tekkel osalevate biomolekulide võrgustiku tuvastamine ning naha analoogide tootmise tehnoloogia väljaarendamine.