08.10.1931–11.01.2013

Professor Sergei Issakov sündis Narvas esimese vabariigi ajal. Kogu tema elu oli seotud Eestiga ja kogu töine elu Tartu ülikooliga. 1949. aastal alustas ta õpinguid TÜ ajaloo-filoloogia teaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonnas, pärast selle lõpetamist cum laude 1954 asus ta tööle vene kirjanduse õppetooli ning läbis kõik ametid laborandist professori (1976) ning õppetooli juhatajani (1980–1992).

1992–1997 oli Issakov taasavatud slaavi filoloogia õppetooli professor ning jätkas eri loengukursuste (Baltimaade, Taga-Kaukaasia, idaslaavi ja lääneslaavi kirjanduste ajalugu, erikursused vene kultuurist Eestis, eesti-vene kirjandussidemed) lugemist ka pärast emeriteerumist. 1983–1986 töötas ta külalisprofessorina Helsingi ülikoolis ning esines loengutega mitmes ülikoolis Soomes, Itaalias, Venemaal, Lätis, Leedus, Gruusias jm.

Sergei Issakov oli üks tuntumaid ja tunnustatumaid Eesti teadlasi. Tema teadustööde üldarv ületab 500, sealhulgas on 10 monograafiat, õpikud kõrg- ja keskkoolile, kolm antoloogiat ja 750 entsüklopeediaartiklit. Tema töid on avaldatud paljudes keeltes – eesti, vene, inglise, saksa, jaapani, soome, poola, bulgaaria, ungari ja rootsi keeles. 1993 asutas professor Issakov Vene uurimiskeskuse Eestis, kus kirjandusteadlased tegelevad Eestimaa vene diasporaa kultuuri käsitlusega. Samale teemale on pühendatud ka Issakovi raamatud «Venelased Eestis (1918–1940)» (1996) ning tema toimetatud kollektiivne monograafia «Vene rahvusvähemus Eesti Vabariigis (1918–1940)» (2001).

Laiale lugejaskonnale on kirjutatud «Olukirjeldusi vene kultuuriloost Eestis» (2005), «Tuhande aasta pikkune teekond. Venelased Eestis: Kultuuri ajalugu» (I, 2008) jt raamatud. Tema teadustööd on pälvinud riiklikke autasusid (1970 – Eesti kirjanduspreemia monograafia «Läbi aastate ja vahemaade» eest, 1985 – riiklik preemia raamatu «Tartu Ülikooli ajalugu» eest, kirjutatud kaasautorluses). Alates aastast 1974 oli ta Eesti kirjanike liidu liige.

Professor Issakov oli ka tuntud Eesti ühiskonnategelane. 1995–1999 oli ta riigikogu liige ning Balti assamblee (Balti riikide parlamendiühenduse) liige. Tema panus Eesti riigi poliitikasse pälvis 2003. aastal riikliku autasu – III järgu Valgetähe ordeni.

Hinnatud õppejõud, hea kolleeg, väljapaistev teadlane, armastatud abikaasa, hoolitsev pereisa ja vanaisa – sellisena jääb professor Sergei Issakov meie mälestusse.

Tartu ülikool
slaavi filoloogia osakond
Eesti kirjanike liit