02.10.1922–15.01.2013

Oma 91. eluaastal lahkus meie hulgast emeriitdotsent Aino Jõgi, üks viimaseid vahetult pärast sõda kõrghariduse omandanud inglise filolooge. Hoolimata kõrgest east iseloomustas teda vaimne erksus ja aktiivne ellusuhtumine kuni viimaste elupäevadeni.

Kuigi Aino Jõgi eriala oli inglise filoloogia, hoolis ta väga ka eesti keelest. Tema kandidaadiväitekiri (1971) käsitles inglise laene eesti keeles, seega teemat, mis on aktuaalne tänapäevalgi. Samal teemal avaldas ta ka mitu artiklit. Oma uurimistöös ja loengutes rakendas Aino Jõgi mitmeid sel alal uudseid kontseptsioone, näiteks leksikaalsete väljade teooriat.

Samuti koostas ta ingliskeelsete tekstide kogumikke mitmete erialade (nt defektoloogia, matemaatika) üliõpilastele.

Aino Jõgi oli üks kirjastuse Koolibri väljaandel 2002. aastal ilmunud inglise-eesti sõnaraamatu koostajatest.

Lisaks õppe- ja teadustööle oli ta viljakas tõlkija nii eesti-inglise kui ka inglise-eesti suunal. Eriti palju tegeles ta tõlkimisega pensionieas. Tänu temale on võimalik inglise keeles lugeda Oskar Lutsu «Kevadet» (tõlgitud koos Melanie Raugaga), paljusid eesti muinasjutte ja eesti autorite lasteraamatuid. Inglise keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjandusest võib mainida näiteks Arnold Bennetti, Charlotte Brontë ja Mary Stewarti teoseid, dokumentalistikast Adolf Hitleri ja Juri Gagarini elulugu.

Aino Jõgi on jäänud üliõpilastele ja kolleegidele meelde kui lahke ja hooliv inimene. Mulgimaa talus kasvanuna olid perenaiselikkus ja looduslähedus talle omased kogu elu. Ta leidis, et omakasvatatud aedviljad annavad jõudu ka vanas eas vastu pidada.

Aino Jõgi oli üks nendest, kes enne mõtles, siis ütles. Ta jääb väärika, sirgeselgse ja teotahtelise inimesena meile eeskujuks.

TÜ filosoofiateaduskond
TÜ inglise filoloogia osakond