Jaanuari lõpus allkirjastas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo avalik-õiguslike ülikoolidega kolmeks aastaks tulemuslepingud. Kui seni sõlmis riik ülikoolidega riikliku koolitustellimuse lepingud, siis tulemuslepingutes fikseeriti riigile olulised valdkonnad.

Aaviksoo selgitas, et vastutusalad pole mitte ülikooli privileeg, vaid kohustus. «Kui ülikool võtab endale mingi valdkonna eest vastutuse, siis peab ta selles valdkonnas pakkuma parimat võimalikku kvaliteeti mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelises võrdluses.»

Samal teemal jätkates täpsustas minister, et kindlasti ei ole plaanis ära kaotada filoloogiat ei Tallinnast ega Tartust. «Ilmselt jääb see pikkadeks aastateks mõlemasse ülikooli. Sama on õpetajakoolituse ja loodusteadlaste ettevalmistusega. Aga igal juhul tahaks saavutada seda, et iga ülikool arendaks välja oma tugevuse.»

Ministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud leping sätestab muu hulgas, et Tartu ülikool tagab rahvusülikoolina eesti keeles kõrghariduse omandamise humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi. Koostöös Tallinna tehnikaülikooliga vastutab TÜ õppetegevuse eest informaatika ja infotehnoloogia ning füüsikaliste loodusteaduste õppekavagrupis. Koostöös Tallinna ülikooliga vastutab TÜ õppetegevuse toimumise kvaliteedi ja arengu eest keelte ja kultuuride ja humanitaaria õppekavagrupis. TÜ peab koos TLÜ-ga analüüsima õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste, ajakirjanduse ja infolevi ning sotsiaalteaduste õppekavagrupis omavahelist tööjaotust, sarnaste õpiväljunditega õppekavade omavahelise dubleerimise otstarbekust ning õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi doktoriõppe arengueesmärke.

Koostöös Eesti maaülikooliga vastutab TÜ keskkonnahoiu õppekavagrupi eest.

Tartu ülikool vastutab ka õpetajatele ja õppejõududele kõrgetasemelise täiendusõppe pakkumise eest Eestis, tagab elukestva õppe võimalused ning teeb õppe-, uurimus-, arendus- ja loomealast koostööd regionaalsete ja teiste partneritega Narvas, Pärnus ja Viljandis, suurendab õppe-, teadus- ja arendustegevuses koostööd ettevõtetega ning vastutab koos partneritega ettevõtl(ikk)usõppe arendamise eest Eestis.

Aaviksoo sõnul kasvab ülikoolide riigieelarveline rahastamine eelseisva kolme aasta jooksul reformi mõjul 25%. «Ülikoolidel on palju suuremad võimalused ise otsustada, keda ja kui palju vastu võetakse. Riigile pakub huvi, et ülikoolid võtaksid arvesse seda, mida üliõpilased tahavad õppida.»