Välisekspertide koostatud ning veebruaris esitletud kasvatusteaduste sihtevalveerimise raport tõi välja nii kasvatusteaduste valdkonna tugevuse kui ka nõrgad küljed. Samuti antakse selles nõuandeid ülikoolidele, haridus- ja teadusministeeriumile ning teaduse rahastajatele.

Kasvatusteaduse hindamine tugines viimase viie aasta (2007–2011) tegevusele, hinnatud asutusteks olid Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia. Raporti koostamist juhtis professor David James Cardiffi ülikoolist.

Eesti teadusagentuuri analüüsiosakonna juhataja Viktor Muuli sõnul on teadusvaldkondade sihtevalveerimine on üks vahend, mille eesmärk on aidata kujundada Eesti teadus- ja arenduspoliitikat. «Sihtevalveerimise tulemused algatavad arutelu ning pakuvad teadus- ja arendusasutustele, poliitikutele, teadlaskonnale ja rahastavatele organisatsioonidele abi potentsiaalsete probleemide tuvastamisel ja arenguvaldkondade ja -võimaluste leidmisel,» ütles ta.

Mullu otsustas teaduspoliitika komisjon hinnata Eesti ülikoolides ning teadus- ja arendusasutuste kasvatusteadustealaste uuringute kvaliteeti ja taset ning võrrelda seda rahvusvahelise tasemega. Sihtevalveerimine ühendab endas rahvusvahelist välishindamist ja asutuse sisemist enesehindamist ning selle eesmärk on toetada ajavahemikul 2007–2011 Eestis tehtava valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning doktoriõppe mitmekülgse analüüsi baasil valdkonna edasist arengut.

Hindamise käigus analüüsiti kasvatusteaduste teadustöö kvaliteeti, teaduskeskkonda, infrastruktuuri ja rahastust, noorte teadlaste koolitamist ning teadustöö sidustatust ühiskonnaga. Hindamise tulemusena anti soovitusi asutustele ning ka kasvatusteaduste arendamiseks Eesti üldiselt.

Raportis soovitatakse Tartu ülikoolil suurendada doktoriõppe efektiivsust ja siduda kehakultuuriteaduskonnas tehtav doktoriõpe sotsiaal- ja haridusteaduskonna doktoriõppekavaga. Samuti soovitatakse suurendada publitseerimist rahvusvahelistes kõrgetasemelistes ajakirjades ning arendada välja teaduspõhine kutsedoktoriõpe, mis oleks atraktiivne ja kättesaadav haridusspetsialistidele, sh õpetajatele.

TÜ haridusteaduste instituudi tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste ütles raporti tulemusi kommenteerides, et TÜ ja TLÜ puhul pole nendes hinnangutes suuri erinevusi, mis näitab, et ollakse õigel teel. Samas viitab raport tema sõnul selgelt ka tõigale, et tuleb ühendada kõik jõud nii ülikoolis kui ka terves Eestis, et suudaksime pakkuda väljapoole midagi sellist, millest oleks kasu. TÜ ja TLÜ on koostöös hakanud välja andma haridusvaldkonna ajakirja, mille uus number ilmub novembris. «See on lahendus mitmetele probleemidele, ka sellele, et tulemused paistaksid Eestis paremini silma,» lausus Pedaste.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia puhul pidasid hindajad peamiseks väljakutseks kasvatusteaduslike uuringute sisulist taastamist koostöös muusika- ja teatriharidusega. Tallinna tehnikaülikooli puhu rõhutati vajadust täpsustada uuringute seost kasvatusteadustega. Tallinna ülikooli puhul aga vajadust vähendada teadustöö killustatust eeldusel, et säiliks erialadevahelisus, entusiasm ja energia.

Viimati hinnati kasvatusteadusi 2001. ja osaliselt 2004. aastal. Kuna hinnatavad üksused, hindamismetoodika ja hinnatavad kriteeriumid olid erinevad, ei saa raporteid omavahel võrrelda. Küll võib põhimõtteliselt võrrelda soovitusi ja ettepanekuid, mida saab 2001. a raportis jagada kahte rühma: pöörata rohkem tähelepanu sotsiaal- ja kasvatusteaduste riiklikule rahastamisele, sh eraldi riikliku programmi võimalikkusele ja toetada publitseerimist rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Mõlemale aspektile juhiti tähelepanu ka käesolevas raportis. «Lisaks juhiti tähelepanu teadustöö killustatusele ja sellest tulenevale kohatisele teadustöö fookuse puudumisele. Kraadiõppe puhul toodi välja asjaolu, et kaitstavate doktorikraadide arv ei taga pikas perspektiivis akadeemilise personali kestlikkust,» ütles Muuli.