Väike-Maarja gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust õpetav Indrek usub, et kui õpetaja suudab oma ainest vaimustuda ja selle juures alati midagi uut leida, on õpilased palju innukamad tema tundides õppima ja juurdegi küsima.
Indrek Lillemägi valiti mullu Väike-Maarja gümnaasiumi kõige õpilassõbralikumaks õpetajaks. Praegu magistriastmes kasvatusteadusi õppiv noor eesti keele ja kirjanduse õpetaja usub, et meil on vaja inimesi, kes tunneksid õppimisest mõnu.
Väike-Maarjas kolmandat aastat õpetajana töötav Indrek ütleb, et talle on alati meeldinud õpetajad, kes on õpilastelt palju oodanud, aga ka neisse uskunud.
Kui seda alma mater’i ees (või sees) hõikaksin, saaksin kohemaid teada, et juuksureid Tartu ülikoolis ei koolitata, õpetajaid aga juba ammu. «Tartu ülikool ei ole kutsekool,» rõhutasid õppejõud loengus ja seminaris, kui küsisin veel ajakirjandusõpingute ajal, miks meie õpe ei võiks praktilisem olla. «Siin tehakse teadust,» nähvatakse, kui küsin seda õpetajaks õppides.