Detsembri keskel vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks. Samal ajal on kasvanud nii riigi eelarve kui ka SKT. Riigieelarve tulude kasv ajavahemikus 2016–2018 on 23%.

Kõrgharidusse investeeritud vahendite tegelikku väärtust kahandab inflatsioon, mis on 2017. aasta lõpus viimase viie aasta rekordtasemel: tarbijahinnaindeks kasvas novembris aastataguse ajaga võrreldes 4,4%.

Kõrghariduse kulude kasv aastatel 2000–2009 on Eestis majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) liikmesriikide üks kiiremaid, ka on meil teadus- ja arendustegevuse kogukulud sisemajanduse kogutoodangus (SKT) suuremad kui Euroopa Liidu keskmine. Meie riigipoolne rahastus on tasemel, erasektori panus jääb aga OECD keskmisest väiksemaks. Olukorras, kus näiteks tervishoidu rahastatakse Eestis oluliselt alla Euroopa Liidu keskmise jääva protsendiga SKT-st, ei saa ei kõrgharidus ega haridus tegelikult riigi ressursijaotusele väga suuri pretensioone esitada.