Juulis algab Eesti eesistumise aeg Euroopa Liidu nõukogus. Eesistumine tähendab mitte ainult uhke kõlaga tiitlit, vaid ka kohustusi. Tartu ülikooli õigusteaduskonna kolm õppejõudu on ühed neist, kes vastavaid kohustusi täitma hakkavad.
Eelmisel aastal avas õigusteaduskond magistriõppe üliõpilastele uue ingliskeelse IT-õiguse õppesuuna. Seni toimus õpe osalises mahus, sügisest saab IT-õigust Tartu ülikoolis õppida aga täismahus.
IT-õiguse programmijuhi Helen Eenmaa-Dimitrieva sõnul on programm üles ehitatud põhimõttel, et suurem osa selle raames toimuvast õppetegevusest jäljendaks elulisi olukordi. Sel eesmärgil tehakse koostööd TÜ arvutiteaduse instituudiga, aga ka oma valdkonna praktikutega mujalt.
IT-õiguse õppeprogramm on jaotatud kaheks: tehnilised ja õiguslikud õppeained.
Tartu ülikooli õigusteaduskond avab magistriõppe üliõpilastele uue ingliskeelse IT-õiguse õppesuuna, mille loomist on «Aasta idee» tiitliga tunnustanud ka Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit.
Nii kohtus kui ka teaduses on õigusnormide tõlgendamine kriisis, millest aitaks välja praeguste tõlgendusmudelite asendamine semiootilistega, pakub õigussemiootik Vadim Verenitš.
Sadakond aastat tagasi väitis nimekas austerlasest õigusfilosoof Hans Kelsen: selleks, et õigusest saaks teadus, tuleb korrastada mõisted.
Praegu, sajand hiljem, ollakse taas samas punktis, mõtiskleb politseiuurija ja semiootik Vadim Verenitš. «Epistemioloogiline kriis. Oleme olukorras, kus õigusteadus vajab uuesti käivitamist, restarti või rebooti.»
