Eva Lepiku ja Edward Kessi õpik «Maailm veetilgas» on 10. klassi kohustusliku õppeaine «Kirjanduse analüüs ja tõlgendamine» õppematerjal, mis püüab tänapäeval juurdunud pinnalise lugemise kõrvale teha hingamisruumi sügavale ja tähendusseoseid loovale lugemisele.
Senised katsed mõtestada lõunaeesti kirjandust kui tervikut on jäänud liiga ühe kultuuri keskseteks, leiab kirjandusteadlane Mart Velsker. Ühtlasi tasuks uutes katsetustes tema arvates eelistada narratiivset-jutustavat, mitte entsüklopeedilist laadi.
Äsja kaitstud doktoritöös «Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi» viitate Marek Tammele, kes on rääkinud ajaloo «monumentaalseks» tõlgendamisest: minevikumälu puhuti kallutatud ehitamisest teatud sündmuste ümber. Kuivõrd sobib seda ideed kirjanduslukku üle kanda?
Diana Tomingas võttis ette möödunud aasta detsembris ilmunud kogumiku «Mitut usku Eesti», mille artiklite autorid on Tartu ülikooli religiooniuuringute, usuteaduse, folkloristika ja etnoloogia eriala õppejõud, doktorandid ja magistrandid ning külalisena ka tänapäeva religioossuse uurija professor Paul Heelas.
