Kõik vähemalt 16-aastased tartlased saavad 10. oktoobrini osaleda Tartu kaasava eelarve hääletusel. Lõpphääletusele jõudnud ideede seas on ka TÜ muuseumi projekt, millega soovitakse rajada toomkirikule väärikas valgustuslahendus.
Kavandatava lahenduse inspiratsiooniallikas on 2016. aastal Tartu arhitektuurse valgustuse ja valguskunsti festivali ajal sündinud valgusinstallatsioon. Uue valgusmängu loojad on tollased valgusinstallatsiooni töötoa juhendajad, valgusdisainerid Johan Moritz ja Tina Wikström.
Suvel jõudis ülikooli muuseumi kogusse 19. sajandi esimesest poolest pärinev tudengite kingitus õppejõule.
See on hõbekarikas, mille tudengid on kinkinud keiserliku Tartu ülikooli keemia- ja farmaatsiaprofessorile Gottfried Osannile 1828. aastal. Karikale on graveeritud ladinakeelne tekst «Kõige haritumale mehele, äärmiselt tänulikud õpilased õpetajale austamiseks» ning kinkimise aeg ja koht. Jalusel on Tartu kullassepa Reinhold H. Eckerti meistrimärk ja Tartu linnamärk.
Tartu ülikooli kunstimuuseumis avatakse Egiptuse hauakambrist inspireeritud mänguline püsinäituse laiendus, kus esitletakse kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.
Tartu ülikooli kunstimuuseumi juhataja ja kuraator Jaanika Anderson rääkis, et nad leidsid kunstimuuseumist ühe ruumi, mis on suurepärane koht näitamaks muumiaid, mis on ülikoolil olnud juba pea 200 aastat.
Kotzebue, Wrangell, Middendorff, Bunge, Hindrey, Kreem. Mis seob neid eri ajastute mehi? Maadeavastamine, mida saab avastada ülikooli muuseumi näitusel «Maailma mõõtmine».
«Kuningas võõrustab meid oma õlepalees, mille sees ilutsevad aga üllatuslikult euroopalikud toolid ja mahagonlaud – kontrast on ehmatavalt maitsetu. Kõhutäiteks pakutakse maas küpsetatud siga.»
Ülikooli muuseum rõõmustab tänavu külastajaid kolme aastanäitusega, mis tutvustavad meid ümbritseva maailma tundmaõppimise lugu.
Mai alguses avati pärast pikka remonti ülikooli muuseumi peahoone Toomemäel Hullu Teadlase sünnipäeva ja suure aastanäitusega «Maailma mõõtmine». Näitus seab keskmesse Eestist pärit maadeavastajate panuse ja rolli mõtestamise uudsete vaadete ning nüüdisaegsete väljapanekutehnikate kaudu.
18. novembril tähistatakse Euroopa akadeemilise pärandi võrgustiku Universeum algatusel akadeemilise pärandi päeva, mil toimub mitmesuguseid teemakohaseid sündmusi ja tegevusi üle Euroopa.
Sel aastal möödub sada aastat TÜ varade evakueerimisest Venemaale I maailmasõja ajal. Seepärast ongi tänavune akadeemilise pärandi päev Tartus pühendatud sellele, mis seondub tolle evakueerimisega.
Muuseumi direktor Mariann Raisma vaatab, millega üllatas Hull Teadlane näituste «Looduse mõistmise kunst» ja «Valmistatud Tartus» avamisel 33. rahvusvahelisel teadusinstrumentide sümpoosionil augusti lõpus.
Juulis ilmus esimene raamat Tartu ülikooli muuseumist, mis koosneb kahest suuremast peatükist, «Muusade mägi» ja «Kogumise võlu».
Esimene peatükk räägib Toomemäest, toomkirikust, vanast anatoomikumist, tähetornist ja kunstimuuseumist. Teine osa loob lugejale pildi teadustööst ja haruldastest leidudest. Samuti saab raamatust lugeda ka põnevaid legende Toomemäe hoonete kohta.
25.–30. augustil toimus Tartus 33. teadusinstrumentide komisjoni sümpoosion. TÜ muuseumi eestvedamisel korraldatud üritusel osales kokku enam kui 60 teadusajaloo eksperti üle maailma. Käsitletavad teemad ulatusid keskajast kosmoseajastuni ning paljud ettekanded olid seotud Tartuga.
