Eesti arengu võti peitub teaduspõhises ettevõtluses. Tartu ülikooli tippteadlased ja Euroopa tasemel taristu on soodne kasvulava uuendustele. Just seetõttu peame endilt küsima, kas teadus, mida viljeleme täna akadeemias, on kasulik meie elanikkonnale ja riigile?
Augusti lõpus avalikustati uue telefonirakenduse Wisemile prooviversioon, mille eesmärk on luua sotsiaalne transpordivõrgustik.
Idee üks algatajaid, Arti Kütt seletab, et võrgustiku mõte on lihtne. Eestis liigub ringi palju autojuhte, kes sõidavad iga päev kas tööle või teise linna. Enamasti sõidetakse autos üksi või kahekesi, see tähendab aga vahendite raiskamist. Wisemile’i rakendus viib kokku autojuhid ja inimesed, kel on vaja kuhugi sõita või pakk toimetada.
8. juunil toimus Tallinnas Läänemere piirkonna suurim Balti-Hiina ärikonverents «Kui targad firmad kohtuvad suure turuga».
Konverents tõi kokku ligi 200 Baltimaade, Hiina jt riikide ettevõtete esindajat, et tutvustada riikide äriturge ning luua vastastikuseid ärisuhteid. 9. juunil külastasid 35 välisriikide esindajat Tartu ülikooli, Playtechi ja Fortumot.
Kuigi QuikTracti meeskond on veebiplatvormi valmis saanud, ootab ees veel palju tööd - testkasutajate otsimine, nende tagasiside analüüsimine ja korralikuma prototüübi valmis tegemine.
Üliõpilaste uuenduslike äriideede konkursi «Kaleidoskoop» võitnud veebiteenus QuikTract tahab lahendada ehitajate ja ehitusettevõtjate vahelise probleemi – kuidas kiiremini teineteiseni jõuda.
QuikTracti tegevjuht ja mõtte autor Sander Gansen ütles, et tal tekkis idee astuda jagamismajandusse juba gümnaasiumis. «Mul oli mõte, et võiks tekitada platvormi, kus saadaks üksteiselt laenata erinevaid asju. Näiteks, kui kellelgi pole puuri, siis võiks kogukonnal olla üks puur ja nad jagaksid seda omavahel,» rääkis Gansen.
Seni on ülikoolid ettevõtluskoostööd korraldades eraldi tegutsenud. Teatasime maikuu alguses, et Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool käivitavad koostöövõrgustiku, mida esialgu nimetame T-Helpdeskiks.
Alates maist oleme välja töötamas koostöövõrgustiku üksikasjalikku arusaama ning konsortsiumi moodustamise eelnõu. TÜ ja TTÜ konsortsium on tulevikus avatud ka teistele ülikoolidele ja partneritele kokku lepitavate tingimuste alusel.
8.–9. juunil toimub Balti-Hiina ärikonverents «Kui targad firmad kohtuvad suure turuga». Tegu on järjekorras neljanda Balti-Hiina suhete konverentsiga, kus on osalenud enam kui 1000 inimest 29 riigist. Tänavu on esindatud üle 300 Balti ja Hiina ettevõtte, kes saavad omavahel kogemusi jagada.
Konverentsi peakorraldaja, majandusteaduskonna tärkavate majanduste teadur ning Balti-Hiina grupi juhatuse esimees Xiaotian Zhang ütles, et Hiina pole kunagi Balti riikide jaoks liiga suur olnud ja ka Balti riigid ei ole Hiina jaoks liiga väikesed.
Tartu ülikool võttis ettevõtlusõppe arendamiseks tööle tuntud ettevõtja Kuldar Leisi.
Missioonitundega ettevõtja otsustas tulla ülikooli, et julgustada äriga tegelevaid inimesi rääkima oma tegevusest gümnaasiumi- ja ülikoolinoortele. Tema sõnul tuleb ka ettevõtete juhtidele kasuks, kui koolinoored ja tudengid saavad aru, kuidas ärimaailm toimib, enne kui tööturule sisenevad.
Viimasel ajal on palju räägitud haridustasemete ülese ettevõtlusõppe rakendamisest koolides. Viljandi kultuuriakadeemia on olnud selles vallas eeskuju ja juba kümmekond aastat tegelenud ettevõtlusõppega eri õppekavadel. Tänaseks on otsustatud, et kohustuslik ettevõtlusõpe juurutatakse kõigil erialadel.
Selle aasta alguses käivitus Jõgevamaa koostöökoja algatusel loengusari «Ettevõtlusakadeemia Jõgevamaal», kuhu oodatakse huvilisi väljapakutud teemadel kuulama ja kaasa mõtlema nii Jõgevamaalt kui ka kaugemalt. Loengusari korraldatakse koostöös Tartu ülikooli majandusteaduskonnaga.
