Viimasel ajal on palju räägitud haridustasemete ülese ettevõtlusõppe rakendamisest koolides. Viljandi kultuuriakadeemia on olnud selles vallas eeskuju ja juba kümmekond aastat tegelenud ettevõtlusõppega eri õppekavadel. Tänaseks on otsustatud, et kohustuslik ettevõtlusõpe juurutatakse kõigil erialadel.

Ettevõtlusõpe ei tähenda seda, et kõik üliõpilased muudetakse ettevõtjateks. Sellega arendatakse ettevõtlikkust ja toetatakse neid, kes soovivad oma ettevõttega alustada või seda arendada. Eesti ühiskonnas on vaja ettevõtlikke inimesi, kes saavad oma ettevõtlikkust rakendada töötajana, aga ka ühiskonna liikmena.

Kui alustame sügisel ettevõtlusõppega, läheb palju aega ideede otsimisele, samuti ei ole kõik meeskonnad erialadevahelised. Seepärast otsustasimegi juba kevadel sügissemestri ettevõtlusõppe jaoks eeltööd teha. Niisiis korraldasime aprilli keskel TÜ Viljandi kultuuriakadeemias Ideeturu, millest võttis osa 140 akadeemia üliõpilast, lisaks veel kümmekond gümnasisti.

Esimesel päeval tutvustasime loomemajandust ja kaks eelmise aasta ettevõtlusõppe läbinud üliõpilast rääkisid särasilmselt oma kogemusest MTÜ Rabarebased (Anna-Liisa Zirkel) ja Guitar Technologies OÜ (Viljar Piir) loomisel ja eestvedamisel.

Järgmisena toimus Maailmakohviku stiilis arutelu, et märgata loomemajanduse valdkondade probleeme, neid sõnastada ja neile lahendusi pakkuda. Umbes 15 lauas oli ettevõtjaid, teadus- ja arendusosakonna töötajaid, kultuuriakadeemia erialaõppejõude, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse inimesi ning ettevõtluse õppetooli lektoreid, kes olid lauajuhid ja abilised. Kogunes palju mitmekesiseid ideid. Nende jätkusuutlikkust hindasid lektorid ja ettevõtjad, üliõpilased kuulasid ettevõtjate esinemisi.

Kui elujõulisemad ja huvitavamad ideed olid välja valitud, said üliõpilased neist oma valiku teha. Kultuuriakadeemia üliõpilased on tugeva sotsiaalse närviga ning seetõttu lahendasid väga paljud ideed maaelu küsimusi: kuidas rohkem inimesi läheks maale elama, kuidas täita elu ja tegevusega mahajäetud majad jne. Samas ei puudunud ka mobiilirakendused ja tehnilised lahendused lavakujunduse jaoks.

Soovisime, et ühes rühmas ei oleks ühelt erialalt rohkem kui kaks inimest, ja see toimiski. Saime kokku umbes 30 meeskonda. Seejärel hakkasid rühmad oma ideed täpsemalt sõnastama ja lahti kirjutama, kaasa aitasid ka ettevõtjad ja lektorid.

Järgmisel päeval läks töö ideedega edasi. Kuulasime üliõpilasest ettevõtja Martin Bristoli kogemust ja nn liftikõne koostamise juhiseid. Jagasime meeskonnad ruumidesse ja määrasime igasse ruumi kolm mentorit. Saatsime rühmad vahepeal linna oma ideed potentsiaalsetele klientidele tutvustama ja tagasisidet saama, kas lahendatav probleem on ikka õigesti sõnastatud ja kas kliendid on olemas. Osa kasutas ka helistamist ja Facebooki võimalusi. Kõik see lõppes ruumides liftikõne esitlustega. Mõned meeskonnad said kõva hoo sisse ja loodetavasti kohtume nendega 22. mail Kaleidoskoobil.

Ideeturu tulemus oli super! Meeskonnad jõudsid oma idee arendusega tõesti väga kaugele. Lisaks näitas see kahepäevane üritus ära ka need kohad, mida ettevõtlusõppe korraldamisel võiks paremaks muuta.

Saime kinnitust, et kultuuriakadeemia on väga ettevõtlik kolledž, kus töötavad suurepärased õppejõud. Kuidas aga selliseid töötajaid väärikalt tunnustada? Kaasasime Ideeturule mitmed ettevõtjad, kes tegelesid üliõpilastega kaks pikka ja põnevat päeva. Kuidas saaksime selliseid mentoreid ülikoolis hoida ja neid jätkuvalt motiveerida?

Hetkel rahastasime Ideeturgu õppekvaliteedi rahadest, aga tulevikku silmas pidades peaks tõsiselt mõtlema sellele, kas oleks mõeldav luua kindel rahastus just sarnastele õppetöö korraldamise üritustele. Samuti tuleks läbi mõelda, kuidas levitada teavet selle ja teiste taoliste heade praktikate kohta, mis innustaksid ülikooliperet veelgi ettevõtlikum olema ja saama Aalto, Chalmersi või Twente ülikooli sarnaseks.