Greta Sarv.
FOTO: erakogu

Välistudengite võimalus panustada siinsesse sotsiaalellu

Essee

Noorteorganisatsioon Erasmus Student Network (ESN) on vabatahtlik üle-euroopaline organisatsioon, mis esindab Eestis õppivate välisüliõpilaste huve ja õigusi, korraldab neile üritusi, aitab administratiivsete ja olmeliste murede korral ning toimib välistudengite infopunkti ja sõbrana.

Minu töö ESN-is on olnud mitmekesine ja ülimalt motiveeriv.

Keskkond, kus sind ümbritsevad sarnaste huvidega ettevõtlikud noored, on isikliku arengu hea kasvulava. Teisalt saad kaasa sotsiaalse pagasi, mis toimib kui kindlustatud tagala veel pärast aktiivse liikmestaatuse katkestamistki. Ja mis on kõige olulisem: kõiksugu ideid on tõepoolest võimalik ellu viia.

ESN-i sotsiaalprojekt on hea näide selle kohta, kuidas hea tahtmise ning piisava hulga inimeste abil on võimalik edukalt tegutseda. SocialErasmus on ESN-i rahvusvaheline projekt, mille eesmärk on kohaliku ühiskonna rikastamine välistudengite panuse abil.

SocialErasmuse idee sündis Poolas ESN-i 10. aastapäevaks. Nüüd arendatakse seda peaaegu kõikides liikmesriikides (ESN tegutseb 35 Euroopa riigis ja SocialErasmus on esindatud rohkem kui 30 riigis). Sotsiaalse suunitlusega projekti alateemad on haridus, keskkond ja heategevus.

Nii Tartus kui ka Tallinnas on projekti raames korraldatud mitmeid üritusi, nende hulgas ka kallipäev («Free Hugs Day»), kui kogunesime mõlemas linnas 14. veebruaril Raekoja platsile ja pakkusime linnakodanikele sooje kallistusi. Oli imeline näha, kuidas niivõrd lihtne tegu paneb inimesed naeratama ja toob hetkeks välja argisest kiirustamisest.

Lisaks kallipäevale oleme viinud välistudengid MTÜ Auh heakorrapäevadele ning osalenud üle-eestilisel aktsioonil «Teeme ära!». Tallinnas käidi 4. mail loomade varjupaigas koristustalgutel, Tartu rahvusvahelised tudengid said abiks olla ühes Jõgevamaa kohalikus talus, kus talgupäev oli korraldatud võimalikult traditsioonilisel viisil.

Oma suurimaks saavutuseks peame üritustesarja «PlayDate» korraldmist. Esmakordselt toimus see Tartus 2012. aasta kevadsemestril ja koostöös Tartu laste tugikeskusega teeme 4–5 korda semestris üritusi keskust külastavatele lastele. Sel semestril liitus meie tegevusega ka Tartu laste turvakodu. Pealinnas tehakse koostööd Tallinna perekeskusega.

Mida «PlayDate» endast täpsemalt kujutab? See on paaritunnine üritus, mida organiseerivad ESN-i liikmed ja Tartus elavad välistudengid ja mille eesmärk on tekitada lastes positiivseid emotsioone nii enese kui ka välismaailma vastu.

On selge, et paljud nendest lastest on kogenud raskusi, millele me argielus väga tihti ei mõtle. Seetõttu pean eriti oluliseks SocialErasmuses osalevate ESN-i liikmete, vabatahtlike välistudengite, keskuste töötajate ja tugiisikute soovi panustada laste sotsiaalsete oskuste parandamisse, maailmapildi avardumisse ning positiivsete hoiakute kujunemisse.

«PlayDate'i» kontseptsiooni ja teemad mõtleme välja koostöös projektis osalevate välistudengitega. On tore näha, et paljud neist on varmad tutvustama oma riiki ja kultuuri. Nii oleme koos õppinud rahvuslikke tantse ja mänge, teinud käsitööd, õppinud tundma riikide ja rahvuste sümboolikat, traditsioone ja kombeid.

Projekti käigus olen mitmelt välistudengilt kuulnud tänusõnu võimaluse eest osaleda tegevuses, millel on laiem sotsiaalne tähendus. Neil on hea meel teha midagi olulist riigi heaks, mis on neid lahkelt vastu võtnud. Selline projekt tõendab meile, et eri päritolu inimeste vahel võib eksisteerida teineteisemõistmine ja koostöö. Rahvusvahelises seltskonnas viibimine õpetab nii meile enestele kui ka lastele, et piirid on vaid poliitilised ja inimestena oleme võrdsed.

«PlayDate`i» sari päädib juba teist aastat tänuüritusega «Family Day», kuhu tulevad kokku kõik nii Tallinna kui ka Tartu projektis osalenud välistudengid, organisatsiooni liikmed, vabatahtlikud tugiisikud, keskuste esindajad ja muidugi lapsed. Kohal oli umbes 60 inimest, kuid hinnanguliselt on tänavu sarja üritustel osalenud kokku umbes 120 inimest. Sel semestril toimusid mitmesugused tegevused Tartus, eelmisel semestril Tallinnas. Kavas oli linnaorienteerumine, mängud, Mehhiko käsitöö ja linnadevaheline köievedu.

Ühe suurema SocialErasmuse alaprojektina on Eestis tegeletud ka projektiga «Erasmus in Schools», mille raames saadetakse huvitatud välistudengid Eesti koolidesse tutvustama iseend ja oma kultuuri ning rääkima õpitavast erialast. Tartus õppivad välistudengid on käinud näiteks Saaremaa, Pärnu ja Tartu koolides. Tallinnas tudeerivad rahvusvahelised üliõpilased külastasid Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi ja Rocca al Mare kooli, samuti kohtuti ka Paide ja Keila õpilastega.

Lõpetuseks mõned välistudengite kommentaarid, mis räägivad enda eest pareminigi kui eelöeldu. Julgustan kõiki aktiivseid noori panustama oma aega ja oskusi ka mitteakadeemilisse haridusse, sest need kogemused on hindamatud nii isiklikus arengus kui ka tööalaselt.

Vignesh Indiast «PlayDate'i» sarja kohta:

Tsiteerides Steve Jobsi: «Kui sa ei kavatse teha midagi erilist, ei ole seda mõtet üldse teha». Iga üritus oli mäletamist väärt ja korraldusmeeskonnaga töötamine oli tõepoolest suurepärane kogemus. Oli tore reisida nende pisikeste inglitega nii Tartus kui ka Tallinnas. See oli alati imeline tunne, kui teadsid, et see, mida täna tegid, pani neid iga hetke nautima ja lõpuks lõi särama ka omaenda maailma. Sama tunnet tundsin ma üha uuesti ja uuesti. Eriti suured tänusõnad Jaanikale, ESN-Tartule ja ESN-Tallinnale, et andsite sellise võimaluse.

Sander Belgiast «Teeme ära!» algatuse kohta:

Mitte päris täpselt teades, mis meid ees ootab, kohtusime paljude eestlastega, kes töötasid suure hooga. Miks mitte nendega ühineda, käärida varrukad üles ja asuda tööle? Kui loodusel oleks hääl, oleks ta olnud väga tänulik selle eest, mis me tol päeval tegime. Looduse heaks töötamine, sõprade seltskonna nautimine ja tõdemine, et me jagame kõik sama tunnet, samal ajal kuulata muusikat, oli väärt palju rohkem, kui need mõned tunnid, mis magamata jäid.

Tomas Slovakkiast kallipäevast:

Ma ei olnud seda kunagi varem teinud ja päris alguses ei teadnud, mida oodata. Pärast paari kallistust barjäärid kadusid. See oli nii lõbus, eriti kui inimesed ei saanud aru sildist «Free Hugs», kuid lugesid su kehakeelt ning kallistasid sind spontaanselt. Mõned kallistused olid isegi nii tugevad, et sa tundsid, et inimesed tõepoolest vajasid, et keegi neid kallistaks. Mõned inimesed ütlevad, et Tallinna inimesed kogevad kogu aasta vältel nii suurt külma, et nad ei taha kallistada tänaval võõraid inimesi, kuid tegelikult on olukord hoopis vastupidi. Inimesed, kes otsustasid sind kallistada, tegid seda korralikult ning naersid. Ma avastasin, et kui esmapilgul tundub, et inimesed Tallinnas soovivad distantsi hoida, siis tehes ise esimese sammu, avavad nad sinuga jaoks oma embuse. Avalalt.

Gerta Sarv

SocialErasmuse Tartu koordinaator
TÜ klassikalise filoloogia 3. aasta tudeng

Jaga artiklit