Lugejad muudavad ajakirja paremaks
Oktoobri lõpus ja novembri alguses korraldasime UT ajakirja lugejate seas uuringu, et teada saada, kuidas ajakirja suhtutakse ja mida tulevikus teha, et ajakiri oleks sisukam ja läheks korda rohkematele lugejatele. Uuringus osales üle 300 ülikooli tudengi, töötaja ja vilistlase. Küsimustikule vastajate hulgas oli ka ülikooli koostööpartnereid ja teisi, kes TÜ-ga nii otseselt seotud pole.
Rõõm on näha, et suuremalt jaolt oli vastukaja ajakirjale väga positiivne. Enam kui 65% vastajatest loeb kas peaaegu kõiki või umbes pooli numbreid aastas. Enamasti loetakse ajakirja paberil, kuid ligi 20% vastanutest jälgib ka meie veebilehte.
Positiivsete märksõnadega toodi enamasti välja see, et ajakiri on mitmekesine ning artiklid huvitavad ja hästi kirjutatud. Näiteks öeldi, et ajakirjas leidub nii kergemat kui ka keerulisemat lugemist, kusjuures eri valdkondi käsitlevate artiklite sisu on hoomatav ka mittespetsialistile. Huvitavaid teemasid leidub nii noorematele kui ka vanematele lugejatele. Samuti meeldib väga paljudele paberajakirja formaat – A4 suurusest veidi väiksem ajakiri on lugejate arvates käepärane ja mugav nii lehitseda kui ka kotti panna.
Väga paljudel kordadel mainiti seda, et UT ajakiri aitab ülikoolieluga kursis olla ja et teistes teaduskondades ja kolledžites toimuva kohta lugemine suurendab ühtsustunnet ülikoolis. Sageli pakkuvat lugemine ka üllatusi, sest käsitleme teemasid, millest osa lugejaid mujalt ei kuulegi.
Tundub, et nii töötajatele kui ka üliõpilastele meeldib lugeda enda kolleegide ja tuttavate tegemiste kohta ning huvi selle vastu, mis mujal ülikoolis toimub, on suur. Seda näitab selgelt ka see, et kõige populaarsemad teemad vastajate hulgas olid intervjuud ja persoonilood, mille tõi välja enam kui 75% vastanutest. Kõige põnevamad rubriigid aktuaalse järel on persoon, intervjuu, teadus, väitekiri ning arvamuslood.
Loomulikult saime teada ka palju asju, mida tulevikus paremini teha. Küsimuse «Mis Teile UT ajakirja juures ei meeldi?» vastusena toodi enim, 13 korral välja nii see, et ajakiri võiks olla kriitilisem, kui ka see, et ajakirjas on liiga palju teksti. Peaaegu sama palju mainiti ära, et ajakiri on liiga akadeemiline ja käsitleb liiga vähe tudengitega seotut. Samuti tundub probleem olevat, et ajakirja on paberil keeruline kätte saada.
Tahame kindlasti, et käsitletavad teemad oleksid paremini tasakaalustatud ja oluliste puhul oleks ka kriitiline kajastus. Selleks palume, et annaksite kindlasti ajakirjale teada, millised on õppe- või tööalased mured ja probleemid teie teaduskonnas või üksuses. Nii saame nendel teemadel ajakirja veergudel tekitada diskussiooni ja loodetavasti leida lahendusi, mis muudavad ülikoolielu kõigi jaoks paremaks. Oodatud on nii kriitilised teemapakkumised kui ka arvamusartiklid.
Mõned neist, kes tõid välja teksti liigse osakaalu ajakirjas, soovisid paberil näha hoopis rohkem ja suuremaid pilte, mis annaks teemade sisu paremini edasi. Samuti toodi mitmel puhul välja, et ajakirja esikaas ei ole piisavalt silmatorkav. Muidugi oli ka vastupidiseid tähelepanekuid, kus öeldi, et teksti võiks olla hoopis rohkem ja pildid väiksemad.
Oleme järgmise aasta alguseks UT ajakirjale tegemas kujunduse uuenduskuuri, mis jätab alles need osad, mida lugejad kiitnud on, ning lisab uusi, mängulisemaid nüansse, mis loodetavasti tasakaalustab teksti ja piltide osakaalu senisest enam ning teeb lugemise senisest kergemaks ja nauditavamaks. Võtame kasutusele ka uue paberi, mis on senisest heledam ja lõhnab vähem, ent kannab edasi keskkonnasäästlikku hoiakut.
Järgmise aasta alguses vaatame uuesti üle ka UT ajakirja leviku ülikoolis, et leevendada ajakirja kättesaadavuse muret. Uurime välja, millistes ülikooli hoonetes on ajakirju liiga vähe ja millistes liiga palju ning mis oleks kõige paremad kohad, kust nii üliõpilased kui ka töötajad need kätte saaks. Saime ka lugejauuringust mitmeid häid mõtteid, mida selles vallas teha.
Näiteks pakuti välja idee tekitada ajakirjade tagastuspunkt või süsteem, kus loetud ajakirjad jõuaksid edasi järgmiste lugejateni. Samuti toodi välja, et uue numbri ilmudes võiks seda avalikumalt reklaamida. Käidi välja ka mõte hakata korraldama aruteluõhtuid, kus uut numbrit tutvustada ja tekitada diskussioon mõne käsitletud teema või persooni kohta. Sooviti ka võimalust tellida ajakiri endale posti teel või saada teade uue numbri ilmumise kohta meilile.
Küsisime uuringus, milliseid uusi rubriike võiksime luua ja mis teemad eriti huvitaksid. Selles vallas toodi kõige enam välja, et ajakirjas võiks olla meelelahutusnurk, kus kajastuksid näiteks ülikooliga seotud tudenginaljad, koomiks, sudoku, ristsõna või viktoriin, mille puhul saaks korraldada ka lugejamänge.
Tõsisemalt poolelt väärivad kaalumist muud lühivormid. Näiteks oluliste küsimuste puhul poolt-vastu argumendid, töötajate ja üliõpilaste võimalus juhtkonnalt küsimusi küsida ning igas numbris ühele küsimusele vastus saada, aga ka lühiintervjuud või küsitlused, kus osaleksid nii tudengid kui ka tavatöötajad. Samuti sooviti näha eraldi teaduskondade ja kolledžite rubriike, aga ka spordirubriiki. Lugejatele pakub huvi saada asjatundjate või vanemate kolleegide soovitusi igapäevastel ülikoolieluga seotud teemadel.
Seda, kui paljud nendest ideedest, mis ajaks või mis mahus ellu saame viia, ma teile täpselt öelda ei oska. Küll aga annan ajakirja peatoimetajana sõna, et arutame kõik need ettepanekud läbi ning teeme, mis suudame, et järgmisel aastal pakuks UT teile veelgi asjalikumat ja põnevamat sisu, rohkem toredaid üllatusi ning kannaks kõige uue kõrval ikka edasi ülikooli akadeemilist vaimu.
Merilyn Merisalu
UT peatoimetaja
Lisa kommentaar