Välisõpinguid kavandaval üliõpilasel võib partnerülikoolide rohkus silme eest kirjuks võtta. Nüüdsest saab osal erialadel valiku lihtsustamiseks kasutada õpirändekompassi.

Kuigi õpirännet reklaamitakse ja pakutakse tudengitele ohtralt, nõuab huvipakkuvate võimaluste vahel orienteerumine omajagu aega ja süvenemist. Tartu Ülikooli infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse (CITIS) meeskonnas leiti, et peamurdmist vähendaks üks mugav veebirakendus.

„Selle mõte on julgustada tudengeid sõnastama võimalikule välisvahetusele mõeldes oma ootused ja see aitaks välismaale pürgival tudengil astuda esimese sammu,“ ütles õpirändekompassi arendaja, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Peeter Leets. Paljud Tartu Ülikooli õppekavad ongi juba nii üles ehitatud, et neis arvestatakse välismaal õppimisega mõnel kindlal semestril.

Õpirändekompassi tööpõhimõte sarnaneb paljudele tuttava valimiskompassi omaga. Kasutaja vastab mitmele küsimusele ja lõpuks näitab kompass tema eelistustele kõige lähemat varianti ehk sobivaimat partnerülikooli.

Sobivaimad vasted arvutatakse eukleidilise kauguse abil. Partnerülikoolid jaotatakse laiali n-mõõtmelisse ruumi vastavalt neid iseloomustavatele tunnustele. Ruumi nullpunktiks kujuneb kasutaja valitud tunnustega punkt. Seejärel arvutatakse iga ülikooli kaugus nullpunktist ja reastatakse kaugusväärtuse järgi alates kõige lähemast.

Ülikooli sobivuse hindamisel on mõjutegureid palju. Ainekataloogid muutuvad pidevalt ja seepärast valiti kompassi sisendiks laiemad teemavaldkonnad, mis annavad aga siiski aimu, mida selles välisülikoolis sel erialal õppida saab.

Kuigi välissemestri ajal on kesksel kohal õppimine, kujundavad ja mõjutavad elu kodumaalt eemal ka paljud muud asjaolud. Neidki püüti kompassi koostamisel arvesse võtta. Näiteks saab kaalukausile asetada keelekeskkonna ja -oskuse, linna ja ülikooli suuruse, sihtriigi kauguse Eestist, elamiskulud ja stipendiumivõimalused, aga ka üliõpilastele pakutavad teenused.

Küsimustiku tulemus annab tudengile kätte põhisuuna, misjärel on võimalik infot ise juurde otsida. Täpsemaid juhiseid ja rohkem teavet saab koduüksuse õppekorralduse spetsialistidelt ning õpirände koordinaatoritelt. Mõistagi tasub uurida välisülikooli kodulehte. Väärtuslikku teavet võib saada ka teistelt üliõpilastelt, kes on huvipakkuvas välisülikoolis õppimas käinud.

Kompassi väljatöötamisse kaasati üliõpilasi endid: selleks, et saada teada, milliseid tegureid peetakse välisülikooli valimisel oluliseks, tehti fookusintervjuud nii välismaal juba käinud kui ka sinna peagi minevate tudengitega. Vestlustes tõstatatud teemasid üritati kompassi küsimustega võimalikult hästi katta. Esialgset versiooni paluti üliõpilastel katsetada ja hinnata. Teavet välisülikooli teenuste ja nendega rahulolu kohta koguti Erasmuse programmis osalenud tudengite tagasisideankeetidest.

Õpirändekompass on esialgu prooviprojekt ning seepärast on selle koduleht ja lähteandmed veel täiendamisel. Alustuseks on andmebaasi sisestatud osa Johan Skytte poliitikauuringute instituudi partnerülikoole, tulevikus on aga kavas andmeid täiendada ja kaasata ka teisi Tartu Ülikooli üksusi.

Kompassi on välja töötanud Johan Skytte poliitikauuringute instituudi meeskond: projektijuht tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak, CITIS-e analüütik Peeter Leets, kes programmeeris rakenduse ja tegi kujunduse, ning õpirände koordinaator Uta Kührt. Kompassi koostamist rahastati Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse fondist.

Õpirändekompassi veebiaadress on webapps.skytte.ut.ee/opirandekompass. Tagasiside kompassi kohta on teretulnud aadressile peeter.leets [at] ut.ee.