Igas keelekasutuskeskkonnas kujuneb välja omamoodi sõnapruuk, mida kõik selle liikmed teavad ja tunnevad. Ka ülikooliperes kasutatakse teatud töötajate, nähtuste või asjade kohta kindlaid sõnu. Kui keegi räägib näiteks õpilastest ja õpetajatest, koolist, klassist ja tundidest, võib oletada, et ta on ülikooli tööle või õppima tulnud alles hiljuti. 

Siin on väike spikker neile, kellel parajasti ülikoolieluga kohanemine pooleli.

Õpilasest saab ülikooli tulles üliõpilane, vabamas keeles tudeng, kes hakkab käima kooli asemel ülikoolis ja koolimaja asemel õppehoones, kus on klasside asemel auditooriumid ja vahel ka õppeklassid või muud õpperuumid. Nendes ei toimu enamasti mitte tunnid, vaid loengud, seminarid või praktikumid.

Ülikooli juhib direktori asemel rektor, keda abistavad prorektorid. Tartu Ülikoolis on neli valdkonda, mida juhivad dekaanid, kellele on abiks prodekaanid. Valdkondades on instituudid, teaduskonnad või kolledžid. Viimane sõna on vahel kasutusel ka üldhariduskooli nimes, teised harvem.

Kui koolis on õpetajad, siis ülikoolis on tava kasutada üldist sõna õppejõud. Ka õpetajad on ülikoolis olemas, kuid kitsamas tähenduses professorite, kaasprofessorite, teadurite ja lektorite kõrval. Ametlikult nimetatakse kõiki õpetavaid või teadustööga tegelevaid inimesi ülikoolis akadeemilisteks töötajateks. Nende hulgast saab üliõpilane endale ka juhendaja, kes on abiks algul bakalaureusetöö, hiljem magistritöö ja lõpuks ehk ka doktoritöö kirjutamisel.

Klassikaaslaste asemel leiab üliõpilane ülikoolist kursusekaaslased, kõnekeeles ka kursakaaslased, -õed, -vennad või kursakad. Uut töötajat aga ootavad ülikoolis ikka kolleegid või töökaaslased, nagu igas muus kollektiivis.

Lohutuseks võib öelda, et suuresti jääb õppimist puudutav sõnavara siiski samaks. Siingi on õppeaasta või ka akadeemiline aasta, mis jaguneb küll perioodide asemel kaheks semestriks, ent mille ajal ja vahel on juba tuttav vaheaeg või vaheaeg kooseksamisessiooniga, vabamas keeles sessiga. Vastsed üliõpilased asuvad õppima kaug- või lähiõppes või neid kaht õppeviisi ühendavas põimõppes ja üsna pea tuleb paljudel neist läbi teha rebaseks löömine või rebaste ristimine. Hiljemalt selleks ajaks saab selgeks ka uus leksika. Ka vastse töötaja sõnavara ei ole enam mõne kuu pärast võimalik kolleegide omast eristada. Uue õppimine on ülikoolile omane ja läheb ruttu.

Keelenurka kirjutab Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi.