Eelmisel aastal osales Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis rekordilised 260 inimest ehk 130 mentori ja tudengi paari. Ülikool ootab ka tänavu kandideerima kõiki üliõpilasi, kes soovivad mentori toel aktiivselt oma tulevikku kujundada.

Markus Väin ühines mentorlusprogrammiga 2021. aasta kevadel õigusteaduskonna kolmanda aasta bakalaureusetudengina. Praegu õpib ta Tallinna Ülikoolis magistriastmes politoloogiat ning töötab Välisministeeriumi kliimadiplomaatia ja regionaalse koostöö büroos projektijuhina.

Markust innustas programmi kandideerima soov leida viimaseks ülikooliaastaks praktikakoht, sest senistel otsingutel ei olnud teda edu saatnud. „Mõtlesin, et väga hea, siin on veel üks variant katsetada,“ ütleb Markus.

Praktikale mineku asemel kandideeris ta aga edukalt tööle Välisministeeriumi ning tema elus algas eriti toimekas ja põnev periood, mil mentorist oli rohkem abi, kui ta alguses lootagi oskas. Lisaks kooli lõpetamisele ja uuel tööl alustamisele tuli tal leida aega selleks, et anda välja oma teine romaan.

Noormehe sõnul tekitasid kõik tema toonased tegemised hulga küsimusi, mida oli väga kasulik mentoriga arutada. „Ma tõesti vajasin tol perioodil tagasisidet ja võimalust vahetada mõtteid kellegagi, kellel on minuga sarnased huvid ja silmaring,“ räägib Markus. „Mentor, kes on juba teinud midagi, mille sarnast sina tahaksid ka teha, saab oma kogemustega mõõtmatult abiks olla.“

Võrgustiku abil praktikale või tööle

Programmis viidi Markus kokku mentor Marja-Lisa Öbergiga, kes on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlane ning praegune Lundi Ülikooli õppejõud ja teadlane. Markus õppis oma mentorilt palju ning ühiste huvide tõttu neil jututeemadest puudust ei tulnud. „Mind huvitab välispoliitika ja Marja-Lisat samamoodi, kusjuures ta oli omal ajal ka Välisministeeriumis praktikal,“ räägib ta.

„Mäletan, et ükskord olin meie Zoomi-kohtumise ajal tööl ja Marja-Lisa imestas: „Oi, kas need pole needsamad kollased kabinetiuksed, mis mul meeles on?“,“ jutustab Markus naerdes. Noormehe sõnul ulatusid tema ja mentori jututeemad õigusteaduse nüanssidest ja välispoliitikast kuni kirjandusliku hobini.

Kuna Markus lõpetas toona bakalaureuseõpet, arutasid nad palju tuleviku üle. „Marja-Lisa oli mulle toeks nii tööle kui ka magistriõppesse kandideerimisel, luges üle mu motivatsioonikirjad ja esseed ning jagas näpunäiteid,“ kirjeldab Markus. „Tal on kandideerimise ja konkurssidega seotud ärevusele tõhus vastulause: „Kui mitte sina, kes siis veel?“.“ Nüüd on see mõte Markusele eri olukordades kasuks tulnud.

Tudeng kohtub kogenud spetsialistiga

Tartu Ülikooli mentorlusprogrammi koordinaatori Kadri-Ann Mägi sõnul on programmis osalemine üliõpilastele hea võimalus oma suhtevõrgustikku laiendada ning saada tuge sihtide seadmisel ja saavutamisel. „Värskel tööellu astujal on ju väga oluline teada, kuidas teda huvitavas sektoris värbamine käib või milliseid õppeaineid tasub valida, et konkurentsis silma paista,“ selgitab Kadri-Ann.

Mentorlusprogrammist võib leida ka lõputöö juhendaja ja praktika- või töökoha. Kadri-Anni sõnul saavad üliõpilased mentorilt suurt abi isegi siis, kui viimane polegi seotud sama erialaga, kuid on suurepärane kuulaja ning oskab meisterlikult esitada õigeid küsimusi.

2017. aastal alguse saanud mentorlusprogrammis viiakse üliõpilased kokku mentoritega, kelleks on oma ala spetsialistid ja ülikooli vilistlased. Mentor ja üliõpilane lepivad ise kokku, kuidas ja millistel teemadel nad suhtlevad. Kõik osalejapaarid saavad osa võtta ühistest seminaridest. Seni on mõlemad pooled hinnanud programmi väga heaks: tudengite antud keskmine hinne on kümnepallisüsteemis 8, mentoritel 8,2. Kadri-Annil on hea meel, et programm viib kokku üliõpilasi ja vilistlasi, tugevdades ülikooli kogukonnatunnet.

Hea mentorlussuhte alus on usaldus ja professionaalsus

Markus leiab, et mentor saab tudengile tagasisidet anda ja tema mõtteid peegeldada hoopis teisel tasandil kui pereliige, sõber, nõustaja või psühholoog. „Heas mentorlussuhtes kombineerib mentor nende kõigi parimad omadused: usalduse ja professionaalsuse,“ teab ta omast käest.

Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis annavad üliõpilastele nõu ainult need mentorid, kes on läbinud spetsiaalse koolituse. Alates 2021. aastast korraldab ülikool seda koos Eesti Mentorite Kojaga, kelle eksperdi juhendamisel saavad programmis osalejad igakuisel seminaril õppida, kuidas olla hea mentor.

Mentorite ja tudengite paarid moodustatakse osalejate tausta ja huvide alusel. „Me teeme küll endast parima, et kõik mentorid ja menteed saaksid endale paarilise, kuid kahjuks ei ole võimalik seda garanteerida,“ sõnab Kadri-Ann. „Paarilise leidmine sõltub sellest, kas kandideerija on ennast ja oma ootusi kirjeldanud sellisel viisil, et oskame talle hea paarilise leida, ja loomulikult ka sellest, kas sobiv paariline on programmi kandideerinud.“

Ta soovitab kandideerijatel end põhjalikult tutvustada: mida rohkem enda kohta avaldada, seda suurem on võimalus, et leitakse ootustele vastav paariline. „Lisaks võib üliõpilane märkida, kas ta soovib koostööd teha ka mõne teise eriala mentoriga, juhuks kui meil ei õnnestu teda tema eriala või valdkonna mentoriga kokku viia,“ selgitab Kadri-Ann.

Enne osalemist oli Markusel kõhklusi, et programmist võib kujuneda midagi poolkohustuslikku, kui mentoriga ei teki klappi või huvid ja ootused on erinevad. „Pole aga kahtlust, et ka need inimesed, kel muidu on vähe ühist, saavad teineteiselt palju õppida, kui mõlemad on avatult meelestatud,“ ütleb Markus.

Mentori ja juhendatava suhte suurim väärtus on tema silmis vastastikune mõtestamine ja tagasiside. „Ma ei kujuta ette, et seda naljalt mujalt hankida saaks,“ leiab noormees. Igal juhul julgustab ta tudengeid mentorlusprogrammi kandideerima. „Lihtsalt kasutage võimalust, kui juba pakutakse. Kunagi ei tea, kuidas võib vedada.“