Ajal, kus sotsiaalmeedias moodustuvad filtrimullid ja kõlakambrid* ning me oleme lõhestunud mitmesse leeri pea kõikides olulisemates küsimustes (ei saa olla lihtsalt neutraalne!), on ülimalt oluline, et inimestes püsiks harjumus asjade üle arutleda – päriselt, rahulikult ja õigetel alustel. Vastandumine lõhub, ühisosa otsimine aitab suhestuda. 

Mõned asjad saavad silmast silma rääkides selgemaks kui internetis vaieldes. Usun, et paljud pelgavad üleüldse olulistest asjadest rääkida, sest kardavad, et on ebapädevad või rikuvad seltskonnas valitseva hea õhkkonna. Nii triivitakse aga mõtestatud maailmast aina kaugemale ja sillutatakse teed demokraatia mandumisele. See, mis juhtub USA-s, kus omavahel võitlevad punased ja sinised, mõlemal seljataguseks ustavad meediakanalid, leiab veidi teistsugusel kujul aset ka siinsamas Eestimaal. Meil ei ole agoraasid, kuhu kokku tulla ja kus probleemid selgeks vaielda. Lihtsam on ümbritseda end tuttavate inimrühmadega ja elada turvaliselt samade vaadetega inimeste infoväljas. Vähesed on sellest patust puhtad.

AF 2020 Hea tava_A5-page-001.jpg

Sisukat arutelu toetab käputäis põhimõtteid. Illustratsiooni saab suuremalt näha teksti lõpus galeriist. ILLUSTRATSIOON: Arvamusfestival

Erinevate arvamustega tutvumiseks tuleb astuda mugavustsoonist välja ja teisi ideid päriselt kuulata. Üks ettevõtmine, mis seda pakub, on arvamusfestival, mille missioon on edendada arutelukultuuri ja võimaldada arengut. Juba kaheksa aastat käivad koos inimesed, kes tahavad arutleda nii Eesti kui ka maailma probleemide üle, leida mõttekaaslasi ja lahendusi. Olgugi et tänavuse festivali osalejate tagasisideküsitlusest peegeldus, et peamiselt soovitakse kuulata ja mõista (55% vastanutest) ning vähem kaasa rääkida (11% vastanutest), on siiski oluline, et kellegagi keskustellu laskudes oleks olemas ka oskus arutleda. Seepärast esitan arvamusfestivali hea arutelutava punktid. Neid ei pea järgima üksnes arvamusfestivalile tulles, vaid need võib võtta iga isikliku ja avaliku diskussiooni aluseks.

• Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi osalejaid 

Kui soovime leida ühist keelt, on ülimalt oluline austus kaaskõneleja vastu, isegi kui ta on võõras või eriarvamusel. Tunnen, et üksteist austatakse ühiskondlikus diskussioonis ja retoorikas aina vähem. Samuti on vajaka eneseanalüüsist: kas austame teist inimest piisavalt ja suudame talle enda seisukohta selgitada või kaldume lööma lihtsalt käega ja mõtlema, et vahet pole, ta ei saa niikuinii aru, teda ei huvita ning sellel pole mõtet?

• Tõestame, mida väidame 

Tõestamispõhimõte näib hakkavat nüüdisaegses maailmas kaduma. Märkasin näiteks hiljuti üht lõbuskurblikku seika: Biomarket reklaamis Facebookis orgaanilisest puuvillast tehtud maske ning ainukesed kommentaarid reklaami all puudutasid seda, kuidas mask on valitsuse vahend inimeste suukorvistamiseks ja koroona on ülemaailmne vandenõu. Kui faktidest saab usuküsimus, võib ka arvamusfestivali asemel hakata varsti toimuma karjumisfestival.

• Kuulamine – see on sama oluline kui kõnelemine 

Kui tihti tabame end sellelt, et me ei kuula vestluspartnerit, vaid ootame oma rääkimiskorda? Aktiivne ja analüüsiv kuulamine on oskus, mida tuleb treenida, et mitte olla hõivatud enda mõtetega. Õnneks pakub vähemalt Tartu Ülikool magistrantidele kuulamis- ja küsitlustreeningut – üliõpilasena olen selle eest väga tänulik.

• Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad 

Esmamulje vestluspartnerist on kiire tekkima ja see on loomulik. Tegelikult on vaja endale teadlikult meelde tuletada, et teise inimese eriarvamus ei tähenda, nagu me peaks oma suhtumist muutma. Olulisem on leida ühine keel, et teise seisukohast aru saada.

• Reageerime mõtetele, mitte isikule 

Sageli kipume võtma tuld teemade puhul, mis on meile südamelähedased. Psühholoogiliselt on keeruline jääda viisakaks inimesega, kes esindab meie seisukohtadele risti vastupidist. See on kõige raskem põhimõte, mida järgida.

• Oleme lahenduskesksed – kriitika olgu lühike

Armastan teadlikult kasutada komplimendivõileiba: hea algul, kriitika keskel, lõpetuseks veel head ja siis mõni parandusettepanek. Palju kriitikat paneb inimesed lukku ning lõpetab arutelu.

Kõik need punktid võivad tunduda esmapilgul lihtsad ja iseenesestmõistetavad. Kuid tunnistagem ausalt, kas käitume diskuteerides kõikide punktide järgi? Kas arutelus võiks peale jääda õigus või tõde?

Lugema õppimist alustatakse tähestikuga tutvumisest. Häid arutelusid võiks alustada siin esitatud põhitõdedest. Soovitan need välja printida, jõululaua äärde kaasa võtta ning perele ja sõpradele jagada. Nii viime hea arutelutava massidesse ja õpime asjadest rääkima – mitte ainult arvamusfestivalil, vaid aasta ringi ja igas seltskonnas.

* Filtrimull ja kõlakamber on terminid, millega kirjeldatakse olukordi, kus inimene saab näiteks sotsiaalmeediast järjepidevalt omaenda vaateid peegeldavat teavet.