Kui üliõpilasel on erivajadus, tasub tal esimese asjana pöörduda nõustamiskeskusesse ja leppida kokku kohtumisaeg erivajadustega üliõpilaste nõustajaga. Nõustamisel arutatakse, milliseid raskusi üliõpilane oma erivajaduse tõttu kogeb, millised on tema eesmärgid ja varasem õpikogemus.

Kui selgub, et raskusi saab leevendada mõistlike kohanduste abil, paneb nõustaja kokku sellekohased soovitused ja saadab need üliõpilase nõusolekul õppejõududele. Kohanduste soovitamisel lähtutakse konkreetse üliõpilase raskustest, nii et kahe sama diagnoosiga üliõpilase kohta antud soovitused ei pruugi olla samasugused. Soovituste põhjal saavad õppejõud mõelda, kuidas oma ainet erivajadusega üliõpilase järgi kohandada.

Nõustamisel käimine ei kohusta üliõpilast kohandusi küsima ega õppejõududele oma erivajadust avaldama. Küll aga on õppejõududel lihtsam, kui nad saavad erivajadusega üliõpilasest oma aines teada võimalikult vara ja oskavad temaga arvestada.

Aeg-ajalt võib kokku puutuda eksiarvamusega, et kohanduste tegemine tähendab muudatusi õpiväljundites või erivajadusega üliõpilase kergemat läbisaamist eksamil. Nii see ei ole. Kohandada saab õpikeskkonda või ainekorraldust, aga õpiväljundid ja aine sooritamise lävend jäävad samaks.

15. detsembril algab registreerimine kevadsemestri ainetesse. Kui üliõpilane tunneb õppimisel erivajadusega seotud raskusi ja soovib uuel semestril oma õpikeskkonda kohandada, tasub võtta nõu pidamiseks aegsasti ühendust. Kohanduste saamiseks tuleb üliõpilasel oma erivajadust tõendada, kuid tõendi puudumine ei ole takistus nõustamisele tulekuks. Kui tarvis, saab nõustaja selgitada ka erivajaduse tõendamise võimalusi.