Toimetus kutsus kokku vestlusringi, et arutada üheskoos üliõpilasesinduse tööd nii ülikoolis kui ka riigi tasandil. Laua taha kogunesid Tartu ülikooli üliõpilasesinduse (TÜÜE) esimees Kaspar Kruup, avaliku poliitika spetsialist Laura Kalda, turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Külli Koort, üliõpilaskogude esindajad Rainer Ratnik (õigusteadus), Karl Käsnapuu (usuteadus) ja Kristjan Martin Kasterpalu (arstiteadus).

Millised saavutused tooksite TÜÜE puhul välja möödunud aastat arvestades?

Laura Kalda: Üks suuremaid võite on see, et värsked sisseastujad saavad VÕTA punkte edaspidi arvestada õppekoormuse osana, vabanedes seega õppetasust. Teine saavutus on saanud tõuke meie üldisest nõudmisest teemal, et õppekvaliteedi tagamiseks peab olema mingisugune konkreetne meede. Äsja loodi komisjon, mis hakkabki neid võimalusi välja töötama.

Kaspar Kruup: Saime riiklikul tasandil jala ukse vahele, kui haridusministeeriumis käis koos stipendiumite töörühm, olime seal kohal Eesti üliõpilaste esindajatena. Alguses oli ministeeriumi plaan maksta väga suurt toetust väga väikesele osale tudengitest. Käisime kuid ja korrutasime, et nii ei saa, teaduslik arusaam motiveerivast toetamissüsteemist on teistsugune. Lõpuks võeti meid kuulda, lepiti kokku, et kirjutame määruse nii, et tuleb natukene tagasihoidlikum stipendium, aga võimalikult paljudele. Arvasime, et nüüd on võit. Ootasime, millal määrus tuleb, kuid kui see tuli, oli kõik vastupidi.

Laura Kalda: Tartu ülikool sai 129 tudengile 100 eurot kuus. Nüüd aitame välja mõelda, kuidas see väike hulk stipendiume kõige õiglasemalt ära jagada.

Kaspar Kruup: Üliõpilasesinduses teeme samuti väga suurt tööd. Kunagi oli esindusel tööstruktuur, mis ei võimaldanud tegutseda järjepidevalt. See struktuur nägi ette, et igal aastal tulevad uued näod ja ideed ning mitte midagi ei saagi lõpuks valmis. Eelmise juhatusega alustasime uue süsteemi üles ehitamist. Nüüd tundub, et see süsteem hakkab tööle. Värbasime sügisel 40 uut tegevliiget, lisaks on meil 31 esindajat ja viis töötajat ning juhatus. Meil on umbes 80 inimest, kes on pidevalt aktiivsed. Meil on uus loosung «ole rohkem» – tundub, et see lööb ja meeldib inimestele rohkem.

Kas senine süsteem oli siis täielik jama?

Kaspar Kruup: Viimastel aastatel nägi see välja umbes selline, et esindajad valiti lubaduse peale, et nad ei pea suurt midagi tegema. Esindajatele öeldi, et nüüd moodustate toimkonnad ja igal toimkonnal on oma juht ning vastutav juhatuse liige. Toimkonnad mõistatasid, mida nad hakkavad tegema. Suve alguseks kogunesid mingid ideed ja sügiseks oli pool seltskonda kadunud. Praegu on meil esindajad, kes selgitavad välja, mis on üliõpilaskonna tahe. Tegevliikmed viivad ellu meie projekte. Lisaks tegime teaduskondadesse üliõpilaskogud. Vaadates vanu TÜÜE protokolle, siis neist on räägitud väga pikalt. Möödunud aastal istusime maha, mõtlesime välja süsteemi ja tegime selle lõpuks teoks. 

Miks on üliõpilaskogud üldse vajalikud?

Kaspar Kruup: Tudengid vahetusid teaduskondade nõukogudes kogu aeg, teadmisi ei antud üle ja igasugune seisukohtade järjepidevus puudus.

Laura Kalda: Järjepidevusest olulisem on see, et kui varem kutsuti tudeng nõukogusse õppekorraldusspetsialisti poolt, siis ta ei teadnud, kellena ta on seal. Legitiimse valimise alusel saab tudeng mandaadi, millega soodustatakse seda, et tudeng läheb nõukogu ette esindama üliõpilaste ühtset meelt.

Rainer Ratnik: Mida üliõpilaskogude järjepidevus praktikas tähendab? Oletame, et kuskil teaduskonnas on midagi, mis on vaja kindlasti ära teha. Igal aastal lüüakse kogu aeg sama kella ja põrutatakse samasse puusse. Nüüd annavad eelmised üliõpilaskogud edasi oma teadmised, millega on kuhu kinni joostud ehk siis pole seda, et uued liikmed tulevad ja leiutavad uuesti jalgratast. Sisuliselt teatakse, mida on ja mida pole saavutatud ja miks. Kui sisu kasvab ja sellel on järjepidevus, siis tekib nõukogu ja üliõpilaskogu vahel partnerlus. Partnerluse kaudu on võimalik saavutada tegelikke tulemusi. Tudengid peavad olema sisulise seisukohaga, see aga ei teki üleöö.

Kristjan Martin Kasterpalu: Mulle on jäänud mulje, et üliõpilaskogude loomine aasta jooksul oli vormi loomine. Vorm täitus varem olemas olnud tahtega osaleda teaduskonna töös. Mulle on jäänud mulje üliõpilaskogude esimeestega kohtumistest, et mõnes teaduskonnas pole tahe veel kristalliseerunud. Seal on olnud diskussioone ja tudengite ärakuulamist vähem. Näiteks majandusteaduskonnas, kus tahe üliõpilastega suhelda on suur, aga üliõpilaste diskussioonivalmidusest jääb vajaka.

Kaspar Kruup: Tõepoolest, lõime enne vormi ja siis muretsesime, mis sinna vormi satub. Põhjus, miks üliõpilaskogude loomisega 15 aastat venitati, oli tõsiasi, et seda üritati teha alt üles. Kui me oleks jäänud ootama, et inimesed üheksas teaduskonnas koonduks ise, siis ootaksime veel 15 aastat. Seejärel võime jõuda olukorrani, kus ühes teaduskonnas on üliõpilaskogu ja teises pole. Tegime nad lihtsalt ära. Majandusteaduskonna esindajad tunnetavad, et neil on ootused. Nende dekaan Maaja Vadi on tundnud huvi, kuidas saaks tudengeid aktiivsemaks muuta. Kui neil on mure, siis TÜÜE võimaluse korral aitab. Kehakultuuriteaduskonna üliõpilaste puhul on aktiivsusega väike probleem, nad ei kandideeri kuhugi. Seal tuleb osalemiskultuuri kuidagi järele aidata.

Kas üliõpilaskogud on lahendus, et üliõpilased oleksid aktiivsemad?

Rainer Ratnik: Kas eesmärk on aktiivsus või see, et meil on sisuline diskusioon? Kui eesmärgiks oleks aktiivsus, siis me annaksime aktiivsematele tudengitele nende tegevuse eest ainepunkte, aga see poleks päris õige. Eesmärk oleks ikkagi see, et kasvaks midagi sisulist.

Laura Kalda: Üliõpilaskogu ise on väga väike rühm inimesi, eesmärk võiks olla tudengite kohapealne sisukas esindamine.

Kuidas üliõpilasesindus üliõpilaskogude toimimist kontrollib?

Kaspar Kruup: On natukene narr luua terve institutsioon, püstitamata selle tööle mingeid eeldusi. Mõtlesime, mis need võiksid olla, mis pole liiga sekkuvad, aga enamvähem tagaks, et natukenegi midagi tehtaks. Praegu on põhikriteeriumiks, et iga teaduskonna nõukogu koosoleku eel toimuvad avalikud koosolekud, kus arutatakse nõukogu materjale ja otsustatakse, milline on tudengite seisukoht. Me ei revideeri praegu üliõpilaskogusid, kuid me hakkame seda ehk lõpuks tegema. Me pole nõudnud ka erilist aruandlust, sest meilisüsteemi puudulikkuse tõttu ei saa üliõpilaskogude esindajad praegu teaduskonnas oma tegevusest efektiivselt aru anda. Praegu on nii, kui üliõpilaskogude esindajad tulevad esindusse ja ütlevad, et neil on kõik hästi, siis me eeldame, et neil ongi kõik hästi.

Ja sinna see jääb?

Kaspar Kruup: Sinna see praegu jääb. Pigem usume, kui meile öeldakse, et kõik on hästi ja sellele ei tule üliõpilaskogu teistelt liikmetelt vastandlikku signaali. Praegu pole neid signaale tulnud, tundub, et kõik on hästi.

Rainer Ratnik: Üliõpilaskogud on demokraatlikud, ent neil on tegelikult ka poliitiline vastutus nende ees, kes valivad. Kui sa ei tee midagi, siis neljas võim hoiab silma peal ja sotsiaalmeedia on väga vihane. Kõige efektiivsem järelevalve toimubki sotsiaalsel tasandil.

Kristjan Martin Kasterpalu: Ma ei tea, kas saab kõneleda poliitilisest vastutusest, kui tegelikult mitmes teaduskonnas oli kandideerimise aktiivsus madal. Poliitiline vastutus ja tagasivalimine saavad tekkida konkurentsitingimustes, mida praegu mitmes teaduskonnas absoluutselt pole. Meie teaduskonnas sisuliselt nimetati need kandidaadid ametisse, sest kandideerimisaktiivsus oli sedavõrd madal.

Kaspar Kruup: Esimesel korral oli see niimoodi, arvatavasti teisel korral on samuti ja arvatavasti võib see isegi viiendal korral olla samamoodi. Aga lõpuks tekib konkurents.

Rainer Ratnik: See nõuab aastaid tööd.

Kristjan Martin Kasterpalu: Kindlasti nõuab tööd, tahan lihtsalt rõhutada, et poliitilise vastutuse teema ei saa lähiaastatel olla aktuaalne. Millise probleemina käsitlete seda, et TÜÜE esindajate hulgas pole kõikide teaduskondade esindajaid? Mida teie jaoks tähendab, et valimis- ja kandideerimisaktiivsus on nadi?

Kaspar Kruup: Valimisaktiivsuse puhul on Eestis ainult üks kõrgkool, mis on meist eespool. See on kõrgem sõjakool, kus kõik peavad hääletama. Meie valimisaktiivsus oli eelmisel korral 32 protsenti, saime esimesel päeval rohkem hääli kui TTÜ kokku. Oleme oma valimisaktiivsuse poolest teistest kõrgkoolidest rohkem kui peajagu eespool. Kandideerimisaktiivsus on küll veel tagasihoidlik. Osades teaduskondades on olukord väga hea, väiksemate teaduskondade puhul on takistavaks asjaoluks see, et seal on vähe inimesi.

Laura Kalda: Ma olen samuti mõelnud, miks on raske valida. Kui valid näiteks erakonda, siis tead, mis on nende ideed. Kui ma peaksin valima kas Peetri või Mardi, siis mõlemad on toredad poisid, aga pole platvormi. Üliõpilaste esindamisega pole nii, et lähen ja luban, et ühikate hinnad kukuvad kaks korda. Sa ei tea, mida saad lubada, sa ei tea võimalusi.

Kristjan Martin Kasterpalu: See on nagu populaarsusvõistlus.

Laura Kalda: Inimesed valivad praegu selle, kes tundub neile asjalik või tore. Seal ei olegi midagi iseenesest teha, sest me ei tegele selles suhtes poliitiliste küsimustega, mis seda valikut lihtsamaks teeksid. Kõik asjad on olulised, millega me tegeleme.

Kaspar Kruup: Üliõpilaskonnaga töötamine, need 17 000 inimest, keda sa pead nii-öelda kasvatama, vot see on suur väljakutse!

Miks TÜÜE järjepidevusele rõhub?

Kaspar Kruup: Meile on kohtumistel sageli öeldud, et olgu, teie räägite täna seda juttu, aga homme tuleb uus inimene, kes räägib teist juttu. Üks eesmärke on olnud see lahendada. Järgmistest valimistest alates on juhatus tööl kaks aastat, varem on see olnud üks aasta. Eeskujuks on Tallinna tehnikaülikool, kus juhatus on kaheaastane – see on fantastiline süsteem. Nende esimees otsustas poole ametiaja pealt postilt lahkuda. Iga esinduse jaoks oleks see olnud katastroof. Neil aga olid teised juhatuse liikmed juba aasta tööl olnud, nad teadsid, kuidas asjad käivad ning kogu asi elati väga edukalt üle.

Tõite enne välja, et olete teinud palju tööd. Mille nimel TÜÜE üldse töötab?

Kaspar Kruup: Igal aastal on prioriteedid erinevad, kuid üldine suund on sama, sest meil on arengukava, millest ei saa mööda hiilida. Esinduse suurim ülesanne on tagada üliõpilastele võimalused kujundada oma ülikoolikogemus. Loodame, et iga põlvkond, kes tuleb ülikooli, kuuleb juba vanemalt põlvkonnalt, et on oluline olla aktiivne ja oma õpikeskkonda ise kujundada. Me üritame selleks kõik võimalused tagada. Kui see kõik on saavutatud, siis võime asuda veel suuremate unistuste juurde.

Laura Kalda: Me soodustame seda, et tudengitel oleks parem õppida, korraldame ööraamatukogusid ja nõuame stipendiume. Tudengitel peab õppimiseks olema hea keskkond ja õpitu peab olema kvaliteetselt edasi antud.

Kus on praegu näha TÜÜE arengut?

Rainer Ratnik: Mina näen seda, et kolm aastat tagasi oli TÜÜE eelkõige koht printimiseks, kus püüti aeg-ajalt midagi teha, kuid seegi jäi soiku. Praegu juhitakse TÜÜE-t tippjuhtimise printsiipide järgi. Sisuliselt suunatakse seda tänapäevaste juhtimisstruktuuride poole.

Külli Koort: Meil on veel mõned projektid, mida ei ole saanud käima lükata inimeste puuduse tõttu. Püüame muuta TÜÜE-t üha atraktiivsemaks.

Kristjan Martin Kasterpalu: Ma loodan, et edaspidi on TÜÜE tudengkonnale rohkem nähtav kui legitiimne esindusorgan.

Kaspar Kruup: Eesmärk on teha tööd tõsiseltvõetava partnerina, nüüd, kus juhatus on kaheaastane, näidata, et me teeme need asjad ära, mida oleme lubanud. See on ülesanne number üks.