7. raamprogramm tõi Tartu ülikoolile positiivseid uudiseid. Nimelt toetab Euroopa Komisjon õpilaste uurimuslike oskuste arendamisega tegelevat haridusteadlaste projekti «Ark of Inquiry» (e.k. «Uuringulaeka» projekt) 2,5 miljoni euroga.

«Uuringulaeka» projekt on esimene eestlaste koordineeritav edukas «Science in Society» (e.k. «Teadus ühiskonnas») alaprogrammi projekt. Tegu on märkimisväärse saavutusega: seitsme aasta jooksul on Tartu ülikool osalenud enam kui sajas 7. raamprogrammi projektis, ent «Uuringulaegas» on esimene projekt selles programmis, mille puhul Tartu ülikool on koordinaatori rollis. 

Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm avaldas heameelt, et esimese suure raamprogrammi projekti koordineerimise vastutus ja au langes Tartu ülikooli haridusteadlastele. «Nende järjekindel tegevus on leidnud tunnustust Euroopa kõrgkoolide võrgustikus ja neile on usaldatud selles projektis liidriroll, edu haridusteaduses rahvusvahelisel areenil kindlustab ka meie õpetajakoolituse kvaliteeti,» lisas ta. «Samuti on tähtis, et Eesti koolid – nende juhid, õpetajad ja õpilased oleksid altid uuendustele ja koostööle, mida pakuvad neile partnerid nii ülikoolidest kui ka mujalt. Heaks näiteks on möödunud aastal käivitunud innovatsioonikoolide võrgustik, mis võimaldab testida loovaid ideid,» ütles ta. Kirm avaldas lootust, et tegu on alles esimese Tartu ülikooli teadlaste koordineeritava projektiga, kindlasti ei jää see viimaseks.

Projekti eesmärk on arendada 1.–12. klassi õpilaste uurimistöö tegemise oskust ning koolitada õpetajaid uurimusliku õppe juhendamises. Selleks töötab konsortsium välja keskkonna, milles hinnatakse õpilaste uurimusliku töö kogemusi ja oskusi, antakse n-ö uurimusliku õppe pass ning soovitatakse uut uurimuslikku tegevust, mida saab teha õpetaja abiga või iseseisvalt, näiteks perekonna toel.

Projekti eestvedaja, tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste leiab, et teadlastele omane uurimuslik tegevus vajab tutvustamist ja proovimist juba õppetöös. «Õpilased õpivad nende abil probleeme teaduslikul viisil lahendama: loevad teaduslikke tekste, sõnastavad uurimisküsimusi või hüpoteese, kavandavad ja teevad vaatlusi või eksperimente, analüüsivad kogutud andmeid ning sõnastavad järeldusi või teevad üldistusi,» ütles professor Margus Pedaste. Uurimusliku tegevuse osad, nagu eksperiment teaduskeskuses AHHAA või teadusartikli lugemine ja artikli autoriga kirjavahetuse pidamine valitakse välja eri riikides edukaks osutunud tegevuse hulgast ja kohandatakse vastavalt riikide võimalustele, õpilaste vanusele ja tehnika kasutamise võimalustele.

Uurimuslikus töös on oma roll toetavatel õpetajatel, üliõpilastel ja teaduskeskustel. Pärast piisava hulga kogemuste omandamist on õpilastel võimalik uuesti oma kogemusi ja oskusi hinnata. Vastavalt sellele saab õpilane diplomi ning pronks-, hõbe- või kuldmedali, mis sarnaneb rahvusvaheliste olümpiaadide tunnustussüsteemile. Peale selle otsitakse võimalusi, et teaduskeskused ning kõrgkoolid tunnustaksid uurimusliku õppe medali saanuid näiteks soodustuste või eritingimustel vastuvõtuga.

Margus Pedaste leiab, et 7. raamprogrammi projekti koordineerimine on taotluse koostamise algusest peale olnud väga suur ja huvitav ülesanne. «Ainuüksi taotluse koostamine ning hilisem läbirääkimiste protsess Euroopa Komisjoniga on andnud palju uusi kogemusi eri partneritega suhtlemisel ning nende ootuste ja lootuste sobitamisel ühtseks tervikuks,» ütles ta. Sellise suure projekti koordineerimine on samas väljakutse ja hea praktikavõimalus kogu ülikoolile. «Meie teadus- ja arendusosakonna, eelkõige Kadri Raavi abi on siinkohal olnud väga väärtuslik, kuid mul on heameel, et meiega on kaasa tulnud ka kolleegid LOTE füüsikainstituudist,» lisas Pedaste.

Projekti koordineerib Tartu ülikool ning kokku osalevad projektis partnerid 12 riigist. Eestist on partneriks AHHAA keskus, teised partnerid on Kreekast, Soomest, Küproselt, Itaaliast, Hollandist, Austriast, Saksamaalt, Türgist, Prantsusmaalt, Belgiast ja Ungarist.

Lisainformatsiooni saab leheküljelt ark.ut.ee