Märtsi keskel andis president Kersti Kaljulaid üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu teaduspreemiad. Noore teadlase preemia pälvis TÜ loomaökoloogia teadur Tuul Sepp ja noore IT-teadlase preemia TÜ bioinformaatika teadur Kaur Alasoo.

„Mõlemad seekordsed laureaadid on alustanud Tartu Ülikoolist, aga jätkanud teistes maailma tippülikoolides, loonud Eestis oma rahvusvahelised uurimisrühmad ja nõnda otsimas ning leidmas vastuseid nüüdisaja põletavatele küsimustele. Mõlemad on avaldanud hulga silmapaistvaid ja palju viidatud teadusartikleid, aga nad on ka aktiivsed teadustöö tutvustajad laiema tarbe meedias,“ ütles Kersti Kaljulaid.

Noore teadlase preemia laureaat Tuul Sepp on loomaökoloogia teadur, kelle teadustöö põhisuunad on vananemise bioloogia ning inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomadele. Muu hulgas uurib ta linnakeskkonna ja vähi seoseid lindudel ning uusima teemana merereostuse mõju kaladele maailma ühel reostatumal merealal, Läänemeres. Selle tulemuseks on uued teadmised vähi evolutsioonist ning sellest, kui suurel määral ja millise hinnaga on meie kaaslased looduses võimelised inimtegevusega kohastuma. Ta on maailma mastaabis produktiivne ja iseseisev noor teadlane, kes on avaldanud 35 kõrgetasemelist teadusartiklit rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Marie Skłodowska Curie grandi toel töötas Sepp kaks aastat järeldoktorandina USA-s. 2019. aastal pälvis ta L’Oréal Balticu stipendiumi „Naised teaduses“. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja praegune asepresident. Sepp on tuntud ka teaduse aktiivse populariseerijana, ta on avaldanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid ja teaduslikku publitsistikat ning pidanud ettekandeid koolides ja mujal.

Noore IT-teadlase preemia laureaat, bioinformaatika teadur Kaur Alasoo on uue põlvkonna uurija, keda iseloomustab sügavus rohkem kui ühel alal. Tema teadustöö keskmes on ühiskonnale suurimat taaka tekitavad haigused, et saaksime paremini aru, mida haigusi põhjustavad geneetilised variandid inimese rakkudes teevad ning milliseid rakutüüpe ja kudesid need mõjutavad. Selleks töötab ta välja uusi arvutuslikke analüüsimeetodeid ja analüüsib suuri andmestikke. Nii on tuleviku terviseandmete analüüs maailmale avatud, et kõik riigid saaksid võrdselt panustada, aga ka privaatne, nii et ükski patsient ei pea oma andmete pärast muretsema.

Kersti Kaljulaidi sõnul paistavad Eesti teadlased meie rahvaarvu arvesse võttes rahvusvahelises võrdluses vägagi hästi välja, kuid see ei tähenda, et Eestis oleks piisavalt palju teadlasi ja teadust. „Kui Soome ja Rootsi olid nii rikkad kui meie praegu, panustasid nad koos erasektoriga teadusesse umbes 3% SKT-st, Eestis on see näitaja veidi alla 1,3%. Kui me ei suuda teaduse rahastamist parandada, siis on jätkuv areng kõike muud kui enesestmõistetav,“ ütles Kaljulaid. „Ometi on just praegu käes aeg, kus teadlaste panust ühiskonda eriti tajume,“ lisas ta.

Kummagi teaduspreemia suurus on 5000 eurot ning see autasu on mõeldud kuni 35-aastasele inimesele, kes on saavutanud Eesti teadusvallas väljapaistvaid tulemusi. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja ja noore IT-teadlase preemiat Microsofti arenduskeskus Eestis. Tänavusel konkursil kandideeris 23 noort teadlast.