Uus tagasisideküsitlus heidab valgust sellele, millised tegurid soosivad üliõpilaste aktiivset kaasatust.

Analüüsisime väikese naiskonnaga, kuhu kuulusid haridusteaduste instituudi õpianalüütika vanemteadur Angeliki Eirini Chounta, psühholoogia instituudi lektor ja programmijuht Astra Schults, loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppekonsultant Kaire Uiboleht ning siinkirjutaja, 2019. aasta kevad- ja sügissemestri ainete kohta antud tagasisidet.

Uue tagasisideküsimustiku koostamisel oli fookuses arusaam, et õppekeskkonna kujundamisel on peamine eesmärk õppija aktiivse kaasatuse ehk haaratuse (ingl engagement) saavutamine. Õppejõu meisterlikkusest on õpitulemuste saavutamisel vähe abi, kui see soodustab õppijas tarbijalikku ja passiivset suhtumist. „Õppimine on tõhus siis, kui see nõuab pingutust.“^[1]

Samas on hea õppekeskkond ülioluline, kui tahame õppijaid kaasa haarata. On varem tõestatud – ja seda näitas ka uue tagasisideküsitluse analüüs –, et teatud õpetamistegevused soodustavad haaratust. Uues tagasisideküsitluses on kajastatud viis tegevust, mis iseloomustavad head õpetamist: aine struktureeritus, mitmekesised õpetamismeetodid, interaktiivsus, tagasiside ja hindamine. Kokkuvõtlikult moodustavad need hea õpetamise skoori, mida saab kasutada eri olukordades, näiteks atesteerimisel, ainete regulaarsel hindamisel, õppekavade sisehindamisel ja õppekavade tulemusnäitajates.

Küsimustiku struktuuri kinnitamiseks analüüsisime 2019. aasta kevadsemestri tagasisidena kogutud andmeid. Kokku oli meil kasutada 24 453 küsimustikku. Selle töö eesmärk oli otsida võimalusi küsimustiku lühendamiseks ja pakkuda välja tagasiside kuvamise viis. Ülejäänud tulemused põhinevad 2019. aasta sügissemestri andmetel, kui 2433 kursuse kohta koguti 40 677 vastust. Alljärgnevalt on esile toodud vaid väidete kohta antud vastused, kõrvale jäävad avatud küsimused. Küsimustikus oli kevadel 16 ja sügisel 15 väidet, millele vastati neljaastmelisel skaalal, kus 1 tähendas „ei nõustu“ ja 4 „nõustun“. Lisaks oli võimalus valida vastus „ei kehti“.

Lähtusime küsimustiku koostamisel Lawsoni ja Lawsoni (2013)^[2] õppijate haaratuse kontseptuaalsest mudelist. Pärast empiirilist testimist ja eelmise kevadsemestri andmete analüüsi suutsime mudelis esitatud neljast aspektist eristada kolme ehk õppekeskkonda (5 väidet), üliõpilase haaratust (3 väidet) ja ainele antud üldhinnangut (2 väidet). Kõrvale jäi eelnev valmisolek pingutada, kuna me ei tahtnud hakata koguma tagasisidet ka aine alguses ning selgus, et tagantjärele antud hinnangut ei saa eristada tegelikust haaratusest aine käigus.

Kui vaadata tulemusi valdkondade võrdluses, siis paistab silma, et humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna (HV) üliõpilaste hinnangud on läbivalt veidi positiivsemad ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna (LT) üliõpilaste hinnangud negatiivsemad kui mujal.

Kui õpetamise kohta antud tagasiside ja üldhinnangu skoorid valdkonniti palju ei erine, siis selgemalt eristuvad LT üliõpilaste hinnangud just haaratuse puhul – enda ettevalmistust seminarideks ja loenguteks ning aktiivset osalust loengutes hinnatakse selles valdkonnas nõrgemalt kui teistes. Kui läbivalt kasutati vastust „ei kehti“ väga vähe (2–2,5% vastustest), siis nelja väite puhul valis selle üle 5% vastajaid. Neist kolm olid haaratust käsitlevad väited, mis viitavad, et neil juhtudel puudus tõenäoliselt võimalus või ootus pingutuseks. On huvitav, et enim väljendasid viimati mainitut HV tudengid. Hästi paistab haaratusega olevat sotsiaalteaduste valdkonnas (SV) ning samuti meditsiiniteaduste valdkonna (MV) praktikumides ja seminarides, kuid mitte loengutes.

Uurisime, kas on võimalik tuua esile, millised ained millistelt tudengitelt parema tagasiside saavad. Tervikuna tuleb öelda, et kõik ained võivad saada üliõpilastelt head tagasisidet ehk pole selliseid aineid, kus ei saaks hästi õpetada. Aine ja üliõpilase kohta teadaolevad näitajad kirjeldavad õpetamisele antud hinnangut väga vähe – kokku 6% variatiivsusest. Selle 6% sees on ainet iseloomustavad tegurid, nagu vähem osalejaid, parem keskmine hinne, väiksem arv õppejõude, päevane õppevorm, bakalaureuseõppe või integreeritud õppe aine, mahukam aine ehk rohkem EAP-sid, HV aine (vs. MV või SV aine). Väga nõrgalt on paremad hinnangud õpikeskkonnaga seotud väidetele (ehk õpetamisele) seotud üliõpilaste hinnetega.

Õppijate haaratust seletavad aine erinevad omadused veidi paremini (12% variatiivsusest). Haaratus on suurem ainetes, kus on vähem osalejaid, sessioonõppeainetes, magistrantuuris ning SV ja HV ainetes. Enda haaratust hindavad paremini ka üliõpilased, kes said ise parema hinde. Kui lisada regressioonanalüüsi aine objektiivsetele omadustele (osalejate arv, tase, õppevorm jm) ka sama aine õpetamisele antud hinnang, siis suudame kirjeldada haaratusest koguni 31%. Üliõpilased, kes hindavad õpetamist kõrgemalt, on ka enam haaratud.

Üldhinnang ainele sõltub valdkonnast vähe, see on parem mahukamates bakalaureuseõppe ainetes ja sessioonõppes. Samuti on nõrk seos üldhinnangu ja üliõpilase hinde vahel. Kõige enam seostub üldhinnang aga õpetamisele antud hinnanguga.

Praegu näevad õppejõud õpikeskkonna kohta käivate väidete vastuseid, kuid haaratuse hinnanguid neile ei avaldatud. Kuna küsimustiku eri osade väited mõõdavad õpikogemuse eri aspekte, siis on oluline, et õppejõud teaksid ka seda, kuivõrd toetab nende aine üliõpilaste aktiivset osalust. Seega on kavas neile tulevikus kuvada ka haaratuse kohta käivad hinnanguid.

Kui on vaja ühte lihtsat tulemust aine ja õpetamise kvaliteedi kohta, siis soovitame kasutada viie õpetamist kirjeldava väite koondskoori. Kuigi selle näitaja keskmine ja protsentiilid on valdkondade lõikes veidi erinevad, pole variatsioon väga suur ning kolmes valdkonnas on üksikvastuste 20. protsentiil 3,0 (HV-s 3,2) ja 40. protsentiil 3,4 (HV-s 3,8). Sõltuvalt eesmärgist ja valdkonnast võiks 3,0; 3,2 või 3,4 lugeda piiriks, millest allapoole jäävate ainete arendamisele tuleks suuremat tähelepanu pöörata. Neist piiridest jääb allapoole vastavalt 9%, 15% või 22% kõigist ainetest.

Töö tagasiside analüüsiga jätkub ning püsib lootus, et saame panustada omakorda õppimis- ja õpetamisalasesse teadustöösse, millest ka meie ettevõtmine tõuke sai.

Tagasisideküsitluse kohta valminud täispikka artiklit saab lugeda ülikooli siseveebis.