Eriolukord sunnib uutmoodi töötama ja õppima
Koroonaviirus on tabanud kõiki, olenemata sellest, kas ollakse haigestunud või mitte. Harjumuspärane elurütm on segi paisatud ja igapäevaelu tekitab senitundmatuid raskusi, kuid õnneks on häid nõuandjaid, kes aitavad segadusega toime tulla.
Ajakirja ilmumise päevaks ehk kolm nädalat pärast eriolukorra väljakuulutamist on loodetavasti esimene suurem ärevus, elevus ja paanikalaine möödunud. Inimesed ehk ei osta enam hirmuga kokku kuivaineid ja WC-paberit, kuid tavalise elukorralduse sassilöömise mõju kestab tõenäoliselt veel pikka aega.
TÜ infotehnoloogia osakond on veebilehel arvutiabi.ut.ee jaganud soovitusi nii õppejõududele auditoorse õppetöö asendamiseks e-õppega kui ka teistele töötajatele kaugtöö tegemiseks. Korduma kippuvatele küsimustele leiab vastuse TÜ arvutiabi vikist.
Kõigile ülikooli üksustele on antud korraldus teha kaugtööd ja tulla töökohale ainult hädavajadusel. Kodukontorites on ka IT-osakonna töötajad, kuid eriolukorra ajal on arvutiabi nii telefonitsi kui ka meilitsi kättesaadav iga päev kella 8–18. Arvutiabi telefon on 737 5500 ja e-posti aadress arvutiabi [at] ut.ee.
Kodukontori unelm ei pruugigi enam ahvatlev näida, sest harjuma peab uute töövahenditega ja märksa vähem on silmast silma suhtlemist – tavalisi loenguid, seminare ja koosolekuid ju enam pole. Õnneks on piisavalt palju tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad tööd teisel moel jätkata.
„Mõlemad õppevaldkonna digistaarid – Moodle ja Panopto – on olnud kasutusel juba üle viie aasta,“ sõnas Leego. „Loomulikult on täieulatuslikul üleminekul kaugtööle ja -õppele täies ulatuses olnud ka probleeme, aga tundub, et oleme võimelised kiiresti õppima ja esimese nädala lõpuks on enamik inimesi juba hea töörütmi leidnud.“TÜ digiarengu juht Erkki Leego kinnitas eriolukorra esimese nädala lõpus, et kaugtööle ümberlülitumine on läinud väga hästi, sest ülikooli digikeskkond oli selleks juba varem valmis ja digirakendusi on siin kasutatud aastaid.
Vaimset heaolu tuleb hoida
Peale töökorraldusega seotud proovikivide võivad eriolukorras meie ette kerkida ka vaimset tervist puudutavad küsimused. „Me kõik tahame olla kodus. Kuid mitte sunnitult, vaid vabatahtlikult. Sunnitud kodusviibimine on praegu paljude jaoks tegelikkus. Sellega võivad kaasneda psühholoogilised probleemid, kuid teadlik suhtumine neisse aitab raskustega paremini toime tulla,“ sõnas nõustaja-kaplan Tõnu Lehtsaar.
Tavalise elurütmi kõikumine, mure rahaliste raskuste pärast ja hobide ärajäämine võivad kergesti tekitada stressi ning eriolukorraga kaasas käiv hirm ja ärevus tervise või muutunud elukorralduse pärast aina võimendavad seda, selgitas Lehtsaar. Ebakindlust lisavad veelgi kuulujutud ja ennustused, millel ei ole tihti teaduslikku alust ega usaldusväärset allikat.
Lehtsaar on kirja pannud seitse soovitust, kuidas oma tunnetega toime tulla ning stressi, hirmu ja pahameelt vältida.
1. Ohjelda info üleküllust. Ära jälgi pidevalt paljusid infokanaleid, vaid vali mõni usaldusväärne. Sinu sisemine infotöötlus, kaasaelamine ja muretsemine ei muuda tegelikkust väljaspool sind ennast.
2. Loo uus päevategevuste kava. Tee kindlaid asju teatud kellaajal; ole organiseerunud, mitte laokil.
3. Ära jää üksi. Suhtle aktiivselt teistega erinevate kanalite vahendusel. Helista, saada sõnumeid, osale vestlustes. Ole kasulik neile, keda saad kuidagi abistada.
4. Hoia terveid eluviise. Liigu, toitu tervislikult ja hoidu mõnuainetest.
5. Kui tunned, et tusameel murrab maha, sul on raskusi söömise, keskendumise ja magamisega või kipud liialt napsitama, otsi professionaalset abi.
6. Püüa tegeleda sellega, mis sulle meeldib või mille jaoks polnud varem aega. Lõpeta artikkel, korrasta andmebaase, kirjuta taotlust, loe ilukirjandust.
7. Tea, et suurim vara vaimse tervise hoidmiseks on tugevad lähisuhted. Nüüd on võimalus nendesse panustada.
Lehtsaar rõhutab, et toimetulek on alati isikupärane, mistõttu peab igaüks leidma omale sobiva lahenduse.
Veebiplatvormidel, mida kasutati küll ka varem, kasvas nüüd kasutajate hulk märgatavalt. Näiteks turvalist kaugkasutust võimaldava virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kasutajate hulk hüppas tavapärase 40 üheaegse kasutaja asemel 350-ni. Leego märkis, et ettenägelikult ostis ülikool pühapäeval, 15. märtsil 200 tarkvaralitsentsi juurde.
Üldiselt peavad veebirakendused hästi vastu, kuid esimestel päevadel oli ülekoormuse probleeme igasuguse videokonverentsiks kasutatava tarkvaraga üle maailma, sõnas Leego. Ta märkis, et TÜ on enam kui 17 000 kasutajaga – ligikaudu 3600 töötaja ja umbes 13 500 üliõpilasega – Eesti kõige suurem sisekasutajate arvuga organisatsioon.
Interneti vahendusel on ülikoolis kriisiajal korraldatud nii 70 osalejaga koosolekuid kui ka üle 300 kuulajaga loenguid. Microsoft Teams Live Eventsi tarkvara võimaldab teha videokonverentse kuni 10 000 samaaegse kasutajaga, ütles Leego.
„Saatus on meile andnud võimaluse teha läbi tohutu digiareng. Usun, et pärast koroonaviiruse kriisi säilitame digientusiasmi ja tänu sellele oleme edaspidi digivõimekamad,“ sõnas ta.
Liikumine on tähtis
TÜ liikumislabor on samuti kirja pannud soovitused, kuidas nii töötajad kui ka üliõpilased saaksid kodus aktiivsed olla ja vaheldusrikkalt õppida.
Hea õppimise ja töötamise huvides soovitab liikumislabor planeerida päevakavva pause. Päevaplaani koostades tuleks läbi mõelda, kui kaua mingi töö aega võtab, ja lisada ülesannete täitmise vahele näiteks iga 15 minuti järel liikumispause.
Enne töö alustamist tuleks luua hubane koht, eraldatud töönurk, kus saab keskenduda ainult õppimisele või töötamisele. Kodus tuleks kehtestada reeglid, millal on töö- ja millal puhkeaeg.
Häid viise aktiivseks pausi pidamiseks on palju, tuleb vaid lasta fantaasial lennata. Liikumislabor on toonud näiteks, et võiks visata palliga märki, tantsida lemmikmuusika järgi, hüpata hüpitsaga või teha kätekõverdusi. Soovitatav on vahetada õppimise ning töötamise kohti ja asendeid, näiteks vahelduseks seista püsti või hoopis pikutada.
Kindlasti on kasulik pead õues tuulutada – eriolukorra ajal ei ole keelatud värskes õhus aega veeta. Rahvarohketest paikadest tuleb eemale hoida, aga rattasõit, jooks, liikumismängud ja matkamine on vägagi teretulnud.
Liikumislabor soovitab lausa mängida tööle minemist: enne kui asute laua taga tööülesandeid täitma, tehke õues jalutuskäik. Värskes õhus liikumine mõjub turgutavalt, suurendab töövõimet ja aktiveerib aju. Lisaks aitab tinglik tööleminek lihtsamini ümber lülituda.
Viimaks jääb alles lootus, et eriolukord möödub õige varsti ja suvi sätib tavalise elurütmi tagasi paika. Seepärast tuleb püsida kodus ning hoida enda ja teiste inimeste tervist.
Mari Eesmaa
UT toimetaja
mari.eesmaa [at] ut.ee
Lisa kommentaar