Mida lühemaks muutuvad päevad, seda kiiremaks kipub minema elutempo. Suvi on selleks korraks möödas ja aeg on jälle tegudele asuda.

Meile räägitakse pidevalt, et elame parimal ajal: meil on tohutult võimalusi õppida, töötada, reisida – teha, mida hing ihaldab. Püüame kõiki neid võimalusi kasutada ja jookseme nagu oravad rattas, aga ometi näib, et me pole rahul. Alati jääb midagi justkui puudu.

Virgo Siil kirjutab selles ajakirjanumbris, kuidas kutsub oma sõpru üles molutama. Esma­pilgul võib see tunduda kummaline: kas tõesti võib molutada, kui kõik ümberringi siblivad?

Eks alguses olegi imelik. Tegin sel suvel lõpparve mitme suure ettevõtmisega, mis neelasid mu vabast ajast üsna suure tüki. Järsku oli aega kuidagi imelikult palju käes.

Esimestel päevadel valdas mind teatav ärevus ja rahutus: kas olen äkki midagi unustanud? Seejärel langes õlgadele süükoorem: mismoodi ma mitte midagi ei tee, teised kindlasti teevad …

Läks paar päeva mööda ja enesetunne muutus tunduvalt paremaks. Kui töölt koju jõudsin, võisin teha, mida hing ihkas. Võisin raamatut lugeda, jalutama minna, kas või terve õhtu lakke vahtida, tundmata end seejuures halvasti ja mõtlemata, et tegelikult ootab üks või teine asi tegemist.

Nüüdseks naudin sellist vabamat elu väga. Pärast töö­päeva on mul tuju hea ja energiat veel ülegi, et asjatada kodus või veeta sõpradega mõnusalt aega.

Praegu imestan isegi, kuidas sain kaua elada nii, et vaba aega peaaegu polnud. Kui näiliselt oligi puhkehetk, muretsesin tegelikult ikka pide­valt tööasjade pärast. Jutt, et puhkamist tuleb õppida, peab minu puhul tõepoolest paika.

Püüan jätta meelde selle hea tunde, mida praegu tunnen, ja enam mitte liiga üle pingutada. Kõike ei peagi jõudma ja tegema, sest lõpuks ei ole see seda väärt. Jah, igasugustes projektides osalemine arendab mind ja toob ka mõne lisakopika, aga mis on sellest kõigest kasu, kui ma ei tunne seejuures mõnu?

Mina püüan igatahes vähemalt natukeseks aja maha võtta ja nautida ka midagi muud peale töö, sest see on kõigest üks osa meie elust. Soovitan teilegi sama. Tuletage endale meelde, et töö ei jookse kunagi eest ära, küll aga võib seda teha muu elu.

Edukat sügissemestrit ja aega iseendale!