Üliõpilasmajale on praegu esmatähtis saada uus maja. Praeguses Kalevi tänava majas tegutsevad kultuuriklubi, kaks rahvatantsuansamblit ja üliõpilasteater. Kõikide kooride ja orkestrite tegutsemist ruumid ei võimalda. Üliõpilasmaja egiidi all tegutseb kokku 12 kultuurikollektiivi, lisaks hoolitseb MTÜ ka Y-galerii käekäigu eest.

Tartu üliõpilasmaja tegevjuht Kulno Kungla toob välja, et mitmed ruumid, mida majast väljaspool tegutsevad kollektiivid rendivad, asuvad hoonetes, mida ülikool plaanib müüa või on juba müünud. Küsimus on selles, et kui ühel hetkel tekib mõnel kooril või orkestril vajadus praegusest harjutusruumist välja kolida, siis kuhu minna?

«Alates 1999. aastast oleme olnud suure osa ajast rendipindadel, see on päris kulukas lõbu,» tunnistab Kungla. Üliõpilasmaja soov on algusest peale olnud saada spetsiaalselt oma kollektiivide tegevuse jaoks ehitatud maja, kus oleks ruumi kõigile. Esiteks looks see võimaluse märksa rohkemaks ühistegevuseks ning teiseks oleks oma majas proove palju lihtsam planeerida.

Pikka aega räägiti praegu Kalevi tänaval asuva üliõpilasmaja renoveerimisest. Plaan oli teha suur juurdeehitus nii tänava poole kui ka kõrgusesse. «Keldrikorrus jääks tudengiürituste kohaks, kolmandal korrusel oleksid spetsiaalselt heliisoleeritud proovisaalid kõigile meie kollektiividele. Saalikorrus oleks mõeldud eelkõige avalikeks üritusteks, kus saaks korraldada teatrite külalisetendusi, kontserte jne,» loetleb Kungla kunagisi plaane.

Viimasel ajal on aga põhiline jututeema, et praeguse üliõpilasmaja asukoht ei olegi kõige parem. Ka linnavalitsus toetab mõtet, et tulevikuhoone võiks asuda rohkem südalinnas. «Kõige konkreetsemalt on räägitud ERM-i näituste majast Kuperjanovi tänaval. Muuseumi uus hoone peaks valmis saama aastal 2016 ja fonde hakatakse sealt välja kolima vist jaanuaris 2016,» selgitab tegevjuht.

Ideaalis võiksid pärast remonti üliõpilasmaja kollektiivid 2017. aastal sinna sisse kolida. Palju oleneb aga sellest, kas riigile kuuluv hoone jääb linna hallata või läheb enampakkumisele. Avalikul konkursil ei oleks üliõpilasmajal piisavalt ressursse, et äriettevõtetega võistelda.

«Ma usun, et selle pikka aega kultuuriga seotud maja hõng sobiks meile, ka ruumi on seal rohkem. Minu nägemuses võiks see olla eelkõige üliõpilaskonnale mõeldud, aga muidugi ka avalikus kasutuses olev maja, kuhu võiks igal ajal sisse astuda ja midagi vaadata või teha,» räägib Kungla.

Selleks, et inimesed üliõpilasmajas rohkem käiksid ja seda oma majana tunnetaksid, oleks praeguses olukorras muutus hädavajalik, nii kujuneks välja ka kohvikutega infrastruktuur.

«Tahaks tõesti, et tudengitel oleks oma maja, kuhu saaks igal ajal tulla näiteks sööma, arvutiga töötama, sõpradega kokku saama või midagi muud tegema. Suurem osa üliõpilastest ei ole ju akadeemiliselt organiseerunud. Linnas on muidugi palju kohti, kus käia, aga võiks olla üks maja, mis olekski mõeldud konkreetselt üliõpilastele kasutamiseks. Selge on see, et uut hoonet on meile vaja.»