Majandusteaduskond tähistab 80. aastapäeva
30. novembril tähistab majandusteaduskond oma juubelit konverentsiga, mis on pühendatud 80-aastase teaduskonna rollile ettevõtlikus ülikoolis.
Majandusteaduskonna juhataja professor Maaja Vadi ütles, et kuigi teaduskond on 80 aasta jooksul mitmel korral asukohta muutnud, on siiski säilinud meie-tunne. Ühiselt on pidevalt püütud õppe- ja töökeskkonda kaasajastada, näiteks kasutati 1990. aastate teisel poolel Narva maantee 4 õppehoone rajamiseks suures mahus teaduskonna enda kogutud vahendeid.
«Suureks saavutuseks võib pidada seda, et majandusteaduskond algatas eestikeelsete majandusõpikute koostamise ja avaldamise ning on seda siiani toetanud. Meie teaduskonnas töötab suurim hulk eestikeelsete majandusõpikute autoreid – ainuüksi õpikute sarjas on avaldatud üle saja raamatu,» tõi Vadi näiteks.
Majandusteaduskonna juhataja Maaja Vadi teaduskonna lõpuaktusel 2018. aastal. (FOTO: Andres Tennus)
Kui veel veerandsada aastat tagasi kaaluti tõsiselt majandusteaduskonna kui nõukoguliku igandi kaotamist, siis praegu on teaduskond majandusvaldkonnas maailmatasemel. Ajakirja Times Higher Education edetabelis on TÜ majandusteaduskond Baltikumi ülikoolidest kõige kõrgemal kohal, vahemikus 251–300.
Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja professor Kadri Ukrainski sõnul oodatakse konverentsile umbes 200 külalist. Külla on kutsutud ka vanu sõpru ja uusi tuttavaid Saksamaa ja Ungari ülikoolidest, kellega koostööd arendada.
«Aasta tagasi väitis teadusprorektor Kristjan Vassil ühel konverentsil, et masinõppe areng ja reaalajas andmete kasutamine teeb närviliseks Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi, kuna suure hulga nende analüütikute – ökonomeetrikute – töö teevad tulevikus ära masinad. Konstanzi Ülikooli endine teadusprorektor, professor Winfried Pohlmeister räägibki konverentsil sellest, mis roll on ökonomeetrial suurandmete ajastul,» rääkis Ukrainski.
Leipzigi Ülikooli professor Helge Löbler kõneleb ettevõtluse tulevikust ja ettevõtjatest kui nn viiendast võimust. Budapesti Andrássy Ülikooli professor Siegfried F. Franke peab loengu sellest, kas majanduslik teadmus on üldse teadus või hoopis tehniline rakendus.
«Need ettekanded aitavad loodetavasti paremini mõista, miks meil ettevõtjaid vaja on, mis nende probleemid on ning majandusteadlaste püüdlusi ja nende valdkondade õppimise vajadust,» ütles Ukrainski.
Tunnustusena vilistlastele ja koostööpartneritele korraldatakse paneelarutelu, kus osalevad majandusteaduskonna viimaste aastate kõige silmapaistvamad vilistlased ja Finnairi tütarfirma Backoffice Services Estonia OÜ, kes on teaduskonna lõpetajate üks suurimaid tööandjaid Tartus.
Ühiselt arutletakse selle üle, millised majandusalased teadmised ja oskused on tööelus kõige kasulikumad olnud, millest on puudust tuntud, milline on majandusteaduskonna osa Eesti majanduselus ning kuidas muuta koostööd ettevõtete ja riigijuhtidega veelgi paremaks.
Konverentsil avatakse ka teaduskonna teerajajate seitsmes autahvel, mis on pühendatud TÜ majandusteaduskonna esimesele dekaanile Eduard Poomile. Tahvel lisatakse hiljem teiste kõrvale Liivi tänava ajutise õppehoone koridori, kus seda kõik huvilised näha saavad. Peale selle korraldatakse vilistlastele ekskursioon TÜ peahoones ja TÜ kunstimuuseumis.
Kadri Ukrainski sõnul on majandusteaduskonna tugevaim külg praegu teaduse rahvusvaheline nähtavus, kuid tulevikus võiks end veelgi paremini siduda rahvusvaheliste erialadevaheliste võrgustikega.
«Me ei ole tudengite arvult kasvav teaduskond, kuid meie õpetamismaht teistes teaduskondades on kasvanud – õpetame majandust üha rohkem teiste erialade üliõpilastele ja peame seda tegema võimalikult tõhusalt. Kindlasti tuleks teha rohkem koostööd ettevõtete, vilistlaste ja avaliku sektoriga,» rääkis Ukrainski.
Majandusteaduskond peab tema hinnangul tulenevalt populismi ja emotsioonipõhiste otsuste kasvust Eestis veelgi nähtavamaks muutuma. See võiks ühiskonda innustada otsuste tegemisel rohkem ratsionaalseid argumente kasutama.
Lisa kommentaar