Aprilli alguses tähistab Tartu ülikooli loodusmuuseum 215. sünnipäeva. Sel puhul jutustab muuseum erinevaid lugusid inimestest, kogudest ja neisse kuuluvatest erilistest esemetest.

Tartu ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mille alguseks loetakse 6. aprilli 1802. aastal. Ülikooli saabus siis esimene looduslooline kollektsioon: suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitud raamatute ja naturaalide kogu.

Esimene teadaolev loodusmuuseumile ostetud kollektsioon jõudis Tartu ülikooli 1803. aasta kevadel. See oli oma aja ühe tuntuma geoloogi, Saksi-Weimari mäenõuniku Johann Carl Wilhelm Voigti (1752–1821) mineraalide kogu, kus oli olemas enamik selleks ajaks teadaolevaid mineraale.

On teada, et esmalt saadeti ülikoolile tutvumiseks kataloog. Ülikool valis välja 1920 objekti, mis aga ei mahtunud enam ära muuseumi tolleaegsesse asukohta – direktor Germanni koju –, vaid selleks tuli üürida ruum Ülikooli tänaval von Bocki majas.

Kulus ka veel aasta, enne kui leiti raha, et osta huvipakkuvad mineraalid. Loodusmuuseumi uues väljapanekus on Voigti kogust välja pandud psilomelaan.

LOODusmuuseumi LOOD

Loodusmuuseumi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Kaja Karo rääkis, et loodusmuuseumi aastapäeva teema on sel korral «LOODusmuuseumi LOOD». Karo ütles, et lugude jutustamise kaudu püütakse ennekõike anda läbilõige muuseumi erinevatest valdkondadest, mitte keskenduda ainult ajaloole.

Loodusmuuseumi kuraator Inge Kukk rääkis, et praegu on muuseumis väljas üle 8000 eseme, aga kogude suurus on neil suisa üle ühe miljoni.

Näitustesaalis on võimalik uudistada ka esemeid muuseumi algusajast, näiteks eespool mainitud mineraalide kogu.

Kukk rääkis, et lood, mida nad jutustada plaanivad, on nendeni jõudnud arhiivi dokumentidest ja ajakirjadest. Kuna Kukk on ise kunstiajaloo taustaga, siis on ta palju töötanud arhiivis ja uurinud seal vanu muuseumi dokumente.

Arhiivi kaudu on ta näiteks teada saanud, et esimene meteoriit, mis loodusmuuseumisse jõudis, tuli Peterburist ja selle tõi Tartusse ülikooli rektor Georg Friedrich von Parrot isiklikult. Meteoriidist jagati väikeseid tükke üle Venemaa erinevatele teadusasutustele ja kuna Tartu ülikooli hinnati kõrgelt, siis saime ka meie osakese sellest meteoriidist.

Kukk soovitas, et keda ajalugu huvitab, siis tasub peale dokumentatsiooni vaadata ka vanu ajalehti. Seal peituvat nii mõndagi põnevat, mille abil on võimalik teada saada huvitavaid tõiku, mida mujalt ei pruugi leida.

Loodusmuuseumil on plaanis jutustada mitmeid erinevaid lugusid ka nende veebilehel ja sotsiaalmeedias. Kukk rääkis, et üks lugu, mida nad jutustada plaanivad, on sellest, kuidas kääbusvaal Raadi mõisapargi tiiki sattus.

Kääbusvaala luustik, mis on ligi seitse meetrit pikk, on muuseumi kõige suurem ese. Selle kinkis 1933. aastal ülikooli loodusmuuseumile Eesti kalalaeva meeskond, kelle võrku sattus kääbusvaal heeringapüügil Islandi rannikul. Kuna vaala luud olid kaetud paksu rasvakihiga, tulid muuseumi töötajad kavalale ideele hoida luustikku terve aasta Raadi mõisapargi tiigi mudas. Linna peal hakkasid aga ringlema jutud, et Raadi tiigis on hiigelsuur vaal. Inimesed käisid lausa kohapeal lootusega vaala oma silmaga näha.

Kui mudaelukad olid luud rasvast puhastanud, said muuseumitöötajad luustiku väljapanekuks korda seada. Eksponaat valmis lõplikult 1940. aastal.

19. sajandist, kui muuseum asus veel ülikooli peahoones, leiab külalisteraamatust aga järgmise loo. Kuraator astus muuseumisse sisse ja vaatas zooloogia väljapanekut. Kõige väljapaistvamal kohal asus jaanalinnu topis. See võib olla sama jaanalind, keda ka praegu saab loodusmuuseumis vitriini tagant uudistada. Kuraator sai aga pahaseks, et selline koledate jalgadega lind on pandud nii väljapaistvale kohale, ning arvas, et see riivab daamide häbitunnet. Hermann Martin Asmuss, kes oli eesti zooloog ja paleontoloog, küsis seepeale, mida kuraatorihärra käsib: kas ta paneb jaanalinnule jalga punased või valged püksid. Valgeid pükse kandsid vanasti professorid piduliku vormi juures. Kuraator vihastas selle peale hirmsasti ja see vahejuhtum takistas Asmussi edasist karjääri.

Uuendused saavad valmis

Loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg rääkis, et muuseumil läheb praegu väga hästi, sest kümme aastat tagasi alguse saanud uuendused nii sisu kui vormi poolest hakkavad lõpule jõudma. Muuseum on uuenenud nii seest kui väljast.

Kõljalg tõi ka välja, et on saadud suuri taotlusi näitusteks, ümberehitusteks kui ka teaduskogude renoveerimiseks. See kõik aitab muuseumit paremaks luua.

Direktor ütles, et ta on uhke selle üle, et eesmärgid, mis said pea 15 aastat tagasi paika pandud, on ellu viidud ja loodusmuuseum tervikuna on tööle hakanud: nii teaduse pool kui ka teaduskogude pool. Nüüd on muuseumis suur terviklik süsteem ja ei saa öelda, et ainult näitus või teaduskogud on head, vaid kõiki osapooli on arendatud, leiab Kõljalg.

Eriti uhke on direktor loodusmuuseumi digiarhiivide üle, mida veel edasi arendatakse. See süsteem on saanud palju kiita ka välismaalaste käest ja on üks parimaid taolisi süsteeme hetkel. Loodusmuuseumi arendatud elurikkuse andmehalduse teabesüsteemi PlutoF teenuseid kasutavad rohkem kui 70 riigi teadlased ja harrastusteadlased.

Digiarhiiv tähendab seda, et kõik andmed on ühes kohas koos, alates bakteritest kuni imetajateni välja. Kui on vaja mingit infot, siis saab ühest kohast kogu võimaliku teabe kätte.

See tähendab, et kui teadlasi mingi teema huvitab, siis ta saab ise teabele ligi ega pea pidama erinevate inimestega meilivahetusi ja saatma üksteisele faile.

Kõljalg ütles, et ühel hetkel võiksid ka teised Euroopa riigid taolise süsteemi kasutusele võtta.

Loodusmuuseumi näituste saalid taasavati külastajatele eelmise aasta jaanuaris. Viimase aasta jooksul on muuseumit külastanud veidi üle 60 000 inimese. Kõljalg ütles, et see arv on nende jaoks väga suur ja esimesed kuud olid lausa erakordsed külastajate arvu poolest: siis käis kohal üle 10 000 inimese kuus. Nüüd külastab muuseumit igal kuul umbes 3000 inimest. Praegu käib loodusmuuseumis iga päev keskmiselt sada inimest.

Fakte Tartu ülikooli loodusmuuseumi kohta

• TÜ loodusmuuseumi hoone aadressil Vanemuise 46 valmis 1915. aastal ja on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis.
• Muuseumi teaduskogudes on praegu arvel ligi 1,2 miljonit loodusteaduslikku objekti.
• Püsinäitusel «Maa. Elu. Lugu» on külastajatele välja pandud ligi 8000 loodusteaduslikku eset ning näitusepinda on kokku 1300 m².
• 2014. aastal liideti Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed üheks asutuseks.
• Loodusmuuseumis ja botaanikaaias töötab iga päev 66 inimest.
• Aastas korraldatakse üle 650 õppeprogrammi.

Uus püsinäitus on aasta jooksul pälvinud nii külastajate heakskiidu kui professionaalide tunnustuse. On jagatud järgmisi tunnustusi:

• Eesti sisearhitektide liidu võidutöö kategoorias «Muuseum/Näitus»;
• Eesti teaduse populariseerimise II preemia kategoorias «Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel»;
• Eesti liikumispuuetega inimeste liidu auhind Aasta Universaalse Disaini Teostaja;
• Tartu linna aasta tegu 2016 tunnustus;
• Eesti kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia 2016 nominent;
• Eesti muuseumide aastaauhinna 2016 Muuseumirott nominent.