Rektor Volli Kalm sai valimisaja aruteludelt mitmeid uusi ideid ning kindlasti ei jäta ta tähelepanuta ka professor Margit Sutropi soovitusi.

Volli Kalm ütles UT ajakirjale, et on ülikooliperele teistkordse mandaadi eest tänulik. «Olen veendunud, et me ei lase ülikooli mingisugust «meie» ja «teie» suhtumist sisse, valdkondade vahel on koostöö ning eriarvamused rikastavad ja täiendavad ülikooli.»

Kui rääkida rektori plaanidest uueks ametiajaks ja mõtetest, mida ta sai debattidelt, ütles ta, et ülikooli puudutavates suurtes arengutes – arengukava, fookusvaldkonnad, laborid või ametijuhendid – uusi täiendusi aruteludelt ei tulnud. Küll aga tehti rektori sõnul arutelude käigus mitmeid huvitavaid ettepanekuid.

«Üks mõte, mille olen ka ise välja pakkunud ja mida väga paljud toetasid, on see, et tuleks vähendada ülikooli arengufondi rahalist mahtu, ning kui rääkida teaduse baasrahastusest, siis enamus sellest läheks ilma n-ö lisaülesanneteta valdkondadesse ja instituutidesse, kus inimesed otsustaksid ise, mis on need suunad või rühmad, keda toetada,» rääkis Kalm. Ta lisas, et ülikooli fookused on kokku lepitud ning kui valdkondades ja instituutides jälgitakse neid raha jaotamisel, siis ongi parem, kui raha jagamine toimub igas valdkonnas eraldi.

Rektori sõnul oli huvitav ka ettepanek, mis puudutas juhtivatelt kohtadelt pensionile jäämist. «Kindlasti tuleb mõelda, kuidas seda protsessi sujuvamaks muuta ning kuidas avada juhtivaid akadeemilisi ametikohti noortele. Selle nimel võiks ja peaks ülikool tõstma emeriitprofessorite tasusid,» arvas Kalm. Seda mõtet tuleb rektori sõnul aga veel arutada ja analüüsida, missuguseid muutuseid see endaga kaasa tuua võiks.

Kalmu sõnul on väga oluline teema, millega edaspidi tegeleda, ka ülikooli kommunikatsiooni korraldamine. «Kuidas aidata ülikooli erinevatel ametikohtadel olevaid inimesi selles, et nende sõnumid liiguksid varasemast rohkem ülikooli sees, aga ka ülikoolist välja,» kirjeldas ta. Eriti oluline on see näiteks siis, kui juhtivatel ametikohtadel vahetuvad inimesed.

Suhtlus ülikoolis

Aruteludelt jäi kõlama professor Margit Sutropi soovitus tegeleda enam kaasava juhtimise ja inimeste kuulamisega. Rektori sõnul on juba praegugi ülikoolis suhtlus ja infoliikumine paranenud ning selles tehakse tööd edasi. «Tänu sellele, et dekaanid on rektoraadi liikmed, kuuleme palju paremini igal nädalal, mis toimub valdkondades ja ka vastupidi. Arvan, et suhtlus on oluliselt paranenud, kuid muidugi saab alati veel paremini.» Rektor ütles, et suhtluse puhul on ka varasemast kogemusi ja õppetunde ning ühe näitena tõi ta põhikirja menetlemise aja, mil suhtlus oleks võinud olla ennetavam. «Oleme jäänud rohkem tagantjärele seletajaks, kuid seda on kindlasti võimalik muuta ja paremini teha.»

Inimeste suurema kuulamise kohta ütles Kalm, et ta osaliselt võtab omaks Sutropi etteheite, sest alati on võimalik inimestega rohkem rääkida. Sealsamas ütles ta, et vastaskandidaat pidigi ametis oleva rektori vastu kriitiline olema. «Kuigi mitmed arengud on ülikoolis soodustanud teabe liikumist, siis on see täiuslikkusest ikkagi kaugel. Plaanin tõsiselt tegeleda näiteks sellega, et nii minu kui ka prorektorite osad igapäevased bürokraatlikud ülesanded oleks võimalik edasi delegeerida.»

Rektor pidas silmas näiteks suurt hulka dokumentide allkirjastamist, mille sisulise osa puhul on paljud targad inimesed koostöös juba otsuse teinud. «Küsimus on lihtsalt selle vormistamises. Kui meil on võimalik oma administratiivkoormust edasi delegeerida, siis jätaks see rohkem aega, et käia erinevates instituutidest ning suhelda ja uurida, mis on nende tegelikud probleemid. Seda annab kindlasti rohkem teha,» ütles ta kindlalt.

Kogemuste jagamine

Kalmu sõnul tõi Margit Sutrop olulise soovitusena välja ka selle, et inimesed, kes on saanud erinevaid eurogrante või on käinud välismaal hindamiskomisjonides, võiksid oma kogemusi rohkem jagada. «Nende kogemusi tuleks kasutada rohkem selleks, et õpetada ja nõustada neid, kes erinevaid eurorahasid taotlevad. Koos kogemustega, mida jagavad meile Euroopa teadusülikoolide võrgustike LERU ja GUILD-i partnerid, julgen öelda, et meil on tõenäosus oma riigieelarvevälist rahastust kahekordistada.»

Peale käigus olevate suuremate muudatuste soovib Kalm keskenduda näiteks veel ka sellele, et ülikool panustaks senisest enam tehnoloogilistesse tugiteenustesse – näiteks ÕIS, e-valimised ja e-arved –, mis aitaksid inimeste elu lihtsamaks teha. «Palju on räägitud Delta ehitamisest, aga ehituse kõrval on oluline ka see, mida sisuliselt ootame majanduse ja IT kooseksisteerimisest – missugune on see lisaväärtus.»

Kalm tõi veel välja ka Narva kolledži ja sinna plaanitava üliõpilasmaja ehituse. «Valitsuselt tuli otsus ehitada siseakadeemia kolledž Narva ja riigil on tegelikult kavas sinna ka riigigümnaasium ehitada. Püüan lähiajal kohtuda siseministriga, et arutada, mida oleks meil võimalik koos arendada, sest ülikool on koostööks igati valmis,» lisas rektor.

Loe ka seda, missuguse juhi ja kolleegina näevad Volli Kalmu töökaaslased: http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2348

UT ajakiri uuris ka rektoriks kandideerinud professor Margit Sutropi töökaaslastelt, missugune kolleeg Sutrop on: http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2364