Kuidas ülikool toetab välismaal õpinguteks valmistumist?

Kevadsemester on aktiivseim aeg järgmiseks õppeaastaks erinevate programmide kaudu välisõpingutele kandideerimiseks. Isegi aprillis leiab veel võimalusi selle kevade viimaste pakkumiste kohta.

Välismaal õppimise kavandamine ja planeerimine hõlmab palju asjaajamist, nii kodu– kui väliskõrgkooli dokumentatsiooni ja õppekorralduse nõuete jälgimist. See on ajamahukas tegevus, millele lisandub oma eluolu sättimine lühemaks või pikemaks Eestist eemal viibimiseks. Nende korralduslike tegevuste kõrval on oluline, et üliõpilane jõuaks läbi mõelda oma välismaal õppimisega seonduvad eesmärgid ja seada ennast valmis senisest oluliselt erinevateks kogemusteks ja võimalusteks.

Välismaal õppimine annab võimaluse omandada akadeemiliste teadmiste ja oskuste kõrval hulgaliselt ülekantavaid ja sotsiaalseid oskusi. Nendeks on näiteks enesejuhtimine, planeerimine, suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, samuti ettevõtlikkus ja erisuste märkamine ja tunnustamine mitmekultuurilises olustikus. Selleks, et üliõpilastel oleks valmisolek ja teadlikkus oma kogemuste kaudu omandatavaid üldoskusi teadvustada ja analüüsida, korraldab õppeosakond maikuus välisõpinguteks ettevalmistavad seminarid järgmisel õppeaastal välismaale õppima minejatele. Muu hulgas arutletakse seminaril, kuidas uu(t)e kultuuri(de)ga kohaneda ja millised kohanemisfaasid välismaal olles reeglina läbitakse. Et aga ka korralduslike tegevuste hulgas miskit olulist tegemata ei jääks, räägime seminaridel üle ka olulisemad aspektid välismaal õppimise vormistamisel, sh õppeplaani ja õppelepingu täitmise.

Neil, kel on välisõpingud värskelt selja taga ja valmisolek oma kogemustele tagasi vaadata,  on aprillis võimalus osaleda seminaril «Mida kasulikku olen saanud õpirände kogemusest?». Seminari eesmärk on analüüsida kogemusi ja need ka tulevase karjääri tarvis teadmiste ja oskustena kirja panna.

Ülle Tensing
rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja