Tantsukunsti õppekava saab veerandsaja aasta vanuseks
Tantsunädal on nädalapikkune tantsukunsti propaganda, mille jooksul valatakse Viljandimaa üle erinevate tantsuilmingute ja -võimalustega. Tantsu jagub igaühele, kel huvi tantsu näha, vaadata, kuulda, selle üle arutleda ning tantsida.
29. aprillil tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva. Selle tõttu kasvas Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias 12 aastat tagasi välja idee näidata erinevaid tantsuvorme. Ühest päevast jäi aga väheks ja viimased seitse aastat on sündmus kestnud kogu nädala.
Sel aastal toimub tantsunädala raames ka konverents «25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis». Rahvusvaheline tantsupäev on selle tähistamiseks parim aeg, ütles ürituse projektijuht ja tantsupedagoogika lektor Anu Sööt.
Kuna Viljandis on tantsu õpetatud kõrgkooli tasandil 25 aastat, siis kestab ka konverents 25 tundi järjest. Ürituse projektijuht Anu Sööt rääkis, et sügisest saadik on õppejõududest korraldusmeeskond kogunud kokku erinevaid andmeid, mis konverentsi avamisel avalikustatakse. Kokku on kogutud kõigi õppejõudude ja vilistlaste nimed, kes selle aja jooksul õpetanud ja õppinud, tudengite seminari- ja lõputööde teemad, nende juhendajad. Sööt ütles, et need andmed näitavad ka tantsumõtte arengut ja seeläbi saab vaadata, kuidas on kultuuriakadeemia ajaga muutunud.
«Kui meie uurime peamiselt tantsu, siis me kõrvutame need andmed sellega, mis eesti tantsukunstis ja maailmas laiemalt samal ajal toimunud on. Näiteks see, et Eesti sai NATO liikmeks,» sõnas Sööt. Kogutud andmetest tehakse ajaliin ja need hakkavad tantsunädala avamisel ekraanidel jooksma.
Sööt ütles ka, et konverentsil ei räägi nemad endast, vaid on kutsunud kohale sama valdkonna, kuid teiste asutuste inimesed, et arutleda küsimuse üle, kuidas tants teistele paistab. Näiteks sellest, kuidas paistab tants läbi produtsendi silme, räägib Priit Raud. Juhan Ulfsak ja Ivar Põllu räägivad tantsust teatri vaatenurgast jne. Peale selle on ka vilistlaste rühm, kus osaleb näiteks koreograaf Ruslan Stepanov.
Hommik algab kõnniõpetusega
Kuna üritus kestab kogu öö, siis luuakse ühte tantsuklassi vaikne magamisala, kus saab puhata.
Hommikul saab end üles äratada balletiharjutuste või siis kõnniõpetusega. Viimane on tantsu õppinud inimeste omavaheline nali, sest kunagi õpetati tantsutudengitele sellist ainet nagu kõnniõpetus. Sööt ütles, et praegu tundub see aine justkui vintage.
Kui esimesel konverentsi päeval vaadatakse pigem olnule, siis teisel päeval pööratakse pilgud tulevikku: utoopiad, milline võiks olla tantsukunst 25 aasta pärast.
Konverentsile on oodatud kõik inimesed, keda tants huvitab, ja kohapeal ei pea ilmtingimata kõik 25 tundi järjest olema. Võib ka valida välja kindlad sündmused, mida väisata.
Sööt rääkis, et selline öö läbi kestev vorm sai alguse sellest, et tantsukunsti tudengid viibivad aeg-ajalt ka öösel koolis ja harjutavad. Nüüd tahetakse vilistlastele seda kooliajast pärit tunnet meenutada.
Kui rääkida tantsunädalast üldisemalt, siis on programm jagatud laias laastus kaheks. Õhtune vöönd, mis sisaldab tantsukunsti õppekava koreograafi lõputööde ning professionaalide tantsuetendusi, mis on kõigile huvilistele avatud. Päevane vöönd kujutab endast kooli- ja koolitusprogrammi tegelikus õpetamiskeskkonnas Viljandi maakonna õpilastele.
Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala vilistlane Kätlin Kase rääkis, et tantsunädal annab kõigile tudengitele võimaluse saada osa millestki põnevast ja harivast. Tantsunädal annab tema sõnul tantsukunsti eriala tudengitele peale kõige muu ka suurepärase võimaluse näidata oma tantsulavastusi suuremale ja mitmekesisemale vaatajaskonnale.
Tantsunädalat nimetab Kase üheks olulisimaks tantsusündmuseks tudengitele, sest see kutsub ja meelitab Viljandisse palju huvitavaid ja asjatundlikke inimesi nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on tantsunädala jooksul suurepärane võimalus saada rohkelt erialaseid kogemusi, häid tutvusi ning emotsioone. «Pean kiitma korraldajaid, kes näevad tohutult vaeva, et see pikk ja külalisterohke ning etendustest tulvil nädal toimiks edukalt,» sõnas Kase.
Projektijuht Anu Sööt ütles, et teda huvitavad eelkõige sündmused, kus kuuleb erinevaid vaatenurki. «Ootan huviga arutlusringi, kuidas näevad meid teised kaasnevad valdkonnad ja kuidas avatakse teema, mis käsitleb tantsukunsti järgmist 25 aastat,» lausus Sööt.
Mõtlevad tantsijad
Tantsunädala raames toimub ka koolitusprogramm «Mõtlevad tantsijad», millest saavad osa Viljandimaa üldhariduskoolide 7.–12. klasside õpilased. See on kaasaegse tantsu kooliprogramm, mis koosneb 45-minutilisest koolitunnist, sellele järgnevast 20-minutilisest etendusest ja arutelust. Programmi eesmärk on arendada õpilaste loovust, teadlikkust oma kehast, loomulikku ja loomupärast liikumist, julgustada neid väljendama oma mõtteid ja tundeid liikumiskunsti kaudu. Programmi korraldavad Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala üliõpilased.
Sööt rääkis, et koolid on võtnud selle programmi väga hästi vastu ja aastate jooksul on käidud paljudes erinevates koolides.
Eelmisel aastal oli tantsunädalal 38 erinevat sündmust ja 1800 osalejat. Praegu pole veel kogu kava lõplik, aga suurusjärk peaks Söödi sõnul olema sama.
Vilistlane Kätlin Kase rääkis, et tema jaoks on Viljandi kultuuriakadeemia meeldiv ja tore koht, kuhu alati tagasi minna. Isegi, kui kool on juba läbi. «Viljandi kultuuriakadeemias on mingi eriline miski, mis muudab kooli koduseks ja mõnusa olemise kohaks,» ütles ta.
Sandra Saar
UT toimetaja
sandra.saar [at] ut.ee
Lisa kommentaar