Kolm müüti sotsioloogiast
Märtsi lõpus jõudis uudistesse teave Tartu ülikooli eelarvesüsteemist ja ebaselgusest raha jagamisel erialade vahel. Seoses sellega on üles kerkinud küsimus sotsiaalteaduste väärtusest ja vajalikkusest ühiskonnas. Otsustasime sotsioloogiatudengitega purustada mõned müüdid, mis meie eriala ja ka sotsiaalteadusi laiemalt saadavad.
Esimene müüt: sotsioloogia õpetab vaid hämamist
Fakt: sotsioloogia võimaldab mõista ühiskonna toimimist ja pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele.
Sotsioloogia õpetab mõistma meie endi käitumist, inimühiskonna toimemehhanisme, sotsiaalset reaalsust ja ühiskondlikke nähtusi. Sotsioloogia näeb indiviidi, teda ümbritsevat ja tema kogemusi kui üht kildu kaleidoskoobi kogupildist ning võimaldab mõista, miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad. Näiteks kuidas erineb rikaste käitumine vaeste käitumisest, kuidas erinevad tõrjutute väärtushinnangud võimupositsioonil olevate omadest jne. Samuti aitab sotsioloogia mõista institutsioonide mõju ühiskonnas – saame näiteks uurida, kuidas suhtuvad inimesed politseisse, milline on olnud peremudelite muutus ajas ja kuidas vanemate haridustase mõjutab laste hakkamasaamist edasises elus.
Kõigi nende nähtuste uurimise tulemusel saavad sotsiaalteadlased teha reaalseid ettepanekuid, kuidas ühiskondlikke probleeme lahendada. Näiteks on sotsioloogid panustanud vägivallatsejatele mõeldud sekkumisprogrammide loomisse, vaesuse vähendamiseks mõeldud sotsiaalpoliitikate väljatöötamisse ning vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste arendamisse. Ühiskondlikud nähtused on komplekssed ning seosed omavahel läbipõimunud, kuid trendide ja mustrite tundmaõppimine võimaldab pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele ja seeläbi parandada elukeskkonda.
Teine müüt : sotsioloogia on pseudoteadus
Fakt: Sotsioloogia kasutab teaduslikke meetodeid ühiskondlike protsesside seletamiseks.
Nagu iga teine teadus tegeleb ka sotsioloogia kirjeldamise, seletamise ja prognoosimisega. Õppides tundma ühiskondlikku käitumist, inimestevahelisi erinevusi ja sarnasusi, õpime nägema ka erinevate nähtuste põhjuseid. Sotsiaalteaduste eripärana võib tuua välja asjaolu, et erinevate mõjutegurite rohkusest ja mitmekesisusest tulenevalt ei saa sageli nähtuse A ja nähtuse B vahel esile tuua 100% kindlaid põhjuslikke seoseid. Näiteks rahvuselise palgalõhe puhul on oluline uurida, kas ja kuivõrd suures osas on lõhe põhjuseks diskrimineerimine, vähemusrahvuste esindajate keeleoskus ja erinev väärtussüsteem või hoopiski mõni muu tegur.
Siiski on võimalik ka keerulistele nähtustele pakkuda seletusi, mis aitavad üles leida probleemkohad ning võimalikud lahendused. Selleks kasutavad sotsiaalteadlased statistilisi meetodeid, intervjuusid, tekstianalüüsi ja palju muid vahendeid. Uuringutest saadud tulemused on kinnitatud faktide ning teoreetiliste seletustega. Seega ei ole tegemist õhust võetud mõtetega, vaid tõestatud seisukohtadega. Seetõttu võib sotsioloogiat näha kui mõtteviisi, mis õpetab lisaks kriitilisele ja analüütilisele mõtlemisele nägema ka ühiskondlike nähtuste süvakihte.
Kolmas müüt: sotsioloogia lõpetanud on tulevased töötud
Fakt: sotsioloogia eriala lõpetanud leiavad kergesti tööturul sobiva positsiooni.
Üldlevinud arvamusele vastupidiselt näitab Tartu Ülikooli 2010. aasta vilistlasuuring, et vaid kaks protsenti sotsiaalteaduskonna lõpetanutest olid uuringu tegemise hetkel töötud. Kusjuures, 80% sotsioloogia magistriõppe lõpetanutest töötab erialasel töökohal. Töökoha leidmist õpingute lõppedes toetavad omandatud oskused, mis võimaldavad töötada väga erinevatel ametikohtadel, näiteks andmeanalüütiku, projektijuhi, riigiametniku, linnaplaneerija, uuringute korraldaja ja uuriva ajakirjanikuna. Andmeanalüütik on Forbes’i andmetel 2016. aastal ihaldusväärseim töökoht, millel on kõige enam tulevikuväljavaateid. Peale selle aitab töö leidmisele kaasa asjaolu, et enamik sotsiaalteadust õppivatest tudengitest omandab erialase töökogemuse praktikaainete raames õpingute vältel.
Kas ja milleks on sotsiaalteadused vajalikud?
Kokkuvõtvalt soovime öelda, et sotsiaalteadused on ühiskonnale sama vajalikud kui reaalteadused. Kõrghariduse omandamine toob kasu nii indiviidile kui ka ühiskonnale üldisemalt, sest parandab inimese võimalusi tööturul ja suurendab nende inimeste hulka, kes suudavad analüüsida ühiskonnas toimuvat ja pakkuda lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ühiskonnateadlastena toetame TÜ üliõpilaskonna ja ühiskonnateaduste instituudi ettepanekuid, mis muudaks ülikooli rahastussüsteemi läbipaistvamaks ja võrdsemaks.
Lisa kommentaar