Ma ei targuta juba ammu, kuidas olla naljakas. Ma tõesti ei oska, kuigi olen olnud enesekindlam. Eriti pärast edukate sõude sarja veendun, et tabasin lõpuks oma naljasoont ja masendavad Viljandi-esinemised on seljataga.

Kuni jõllitan taas veerand tundi tuimade nägude merd, justkui oleks publik eelnevalt kokku leppinud, et Daniel on jälle liiga enesekindlaks muutunud (unustasin mainida, et maailm tiirleb minu ümber).

Muidugi pole viimased kolm aastat maha visatud. Oskan ju seletada, kuidas struktureerida nalja, kuidas vormistada kavas segued, millise naljaga lõpetada sett. Samas sa ei pidanud seda teadma, kui ajasid sõbrad õlut purskama kõlvatu killuga Saagimi kohta. (Ta ei sobi emaks! Ha!) Sa isegi ei täheldanud oma mõttevälgatust, kuni pastakas pihku topiti ja öeldi: «Pane kirja!». Kuni järgmises seltskonnas uppus sama nali kõhulaksuga põhja. Kõik jäid vaikseks, justkui leinates su nalja, sest nali polnud kunagi halb ­– sina olid.

Inimestel on ülitundlik vaist spontaansusele. Nii publikud kui ka sõbrad vihkavad käsikirju. Nali ei pruugi olla naljakas ja naljakas ei pea olema nali. Õigesti ajastatud peer võib saada valjemad kajakad kui Eino Baskini hologramm. Naljal on ülesehitus, rõhukohad ning lisalaused. Naljakus on tunne su rinnus, nagu armastus või sitahäda.

Tean pidevalt põruvaid koomikuid, kes muutuvad naljakaks lavalt maha astudes. Mingis mõttes on hea nali nagu seks – seda ei tohi peale suruda ja edukuse tõenäosus tõuseb alkoholiga. Seetõttu kuulub comedy-klassikute hulka joobes kollektiiviga filmitud «Kreisiraadio», kuid Peeter Oja stand-up teeb siiralt kurvaks (ta oli naljakam, kui tal oli probleem). 

Seega ei saa ma õpetada, kuidas olla naljakas, kuid saan tagada tööriistu, kuidas oma naljakust paremini esitada. Üldine naljaformaat koosneb järgmisest kooslusest: set-up, punchline, tag. Set-up ehk ülesehitus on konteksti tagamine, mille muudab naljakaks lööklause ehk punchline. Nõuetekohane set-up tekitab publikus ootuse, mille punchline täielikult lammutab, luues üllatusmomendi. Tag on lisalause, mis lööb samas kontekstis.

Sõprade seltsis on kerge naljakas olla. Õhus pole pinget ning on olemas mäluraport ühiste teemade ja mälestustega, millele viidates on kerge lööklause luua, sest huumori juured on jagatud kogemused. Jagatud kogemused pidudest või Jaanuse jaburast jakist on set-up’id, mis on juba olemas. Märksa keerulisem on naerma ajada võõraid, sest nali tuleb üles ehitada nullist, ja seda harjutabki minusugune neurootiline koomik. Palun armastage mind.

Ja ma ei maininud aprilli teadlikult, sest ametlik nüüd-ma-teen-nalja päev on vastuolus kõigega, mida just mainisin.