Eelmisel kuul võis Tartu ülikooli raamatukokku sisse astudes leida eest ebatavalisi olukordi: tudengid sõbralikele koertele ette lugemas, massaaž, jooga, improetendused jpm olid raamatukogu vallutanud. See tähendas aga ainult seda, et üliõpilastel oli taas sessiaeg ööraamatukogus.

Ühel neljapäeval, umbes kella seitsme ajal õhtul raamatukokku sisse piiludes võib esimesel korrusel märgata õppivaid ja arutlevaid üliõpilasi. Saalist kostab vaikne jutuvada, mille seas võib kuulda lõbusaid naerupahvakuid. Esialgu tekib tunne, et raamatukogus on kõik nii nagu alati, aga kui veidi rohkem ringi vaadata, hakkab järjest silma erilisi ja teistsuguseid hetki.

Karistusõiguse eksamiks õppimiseks on õigusteaduse tudeng Liina Punamäe valinud Karja ruumi, kus oma konspekti ja raamatut saab ette lugeda Afganistani hurdale Tentelile. Oma tumedate ja teraste silmadega jälgib lugemiskoer Tentel ümbrust ning pöörab vahepeal tähelepanu ka talle konspekti ettelugevale anglistika eriala tudengile Ruth Semerikule. 

«Väga mõnus on koerale pai teha ja samal ajal konspekti ette lugeda. Esialgu läks muidugi suur osa tähelepanust koerale, aga hiljem suutsin ikka konspekti ka süveneda,» ütleb Ruth muiates. Liina lisab, et lugemiskoer võtab eksamipinged maha ja aitab lõõgastuda. 

Eksamipingete maandamine

TÜ raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto ütleb, et nii tudengid kui ka vanemad on ööraamatukogu üritustesse väga hästi suhtunud. «Üks päev möödus lausa nii, et pool päeva helistati ja kiideti. Näiteks helistas üks lapsevanem Rakverest ja kiitis, et ülikool on tudengisõbralik, ning on tore, et selliseid asju korraldatakse, viidates eriti lugemiskoerale,» räägib Einasto ja lisab, et nii mõnigi tudeng sai leevendust igatsusele oma kodulooma järele.

«Esimest korda kuulsin lugemiskoertest kümme aastat tagasi ühel rahvusvahelisel konverentsil ning esiti tundus, et see on pigem kooli- ja rahva-, mitte ülikooliraamatukogude pärusmaa. Kuid mõte tuua kunagi meie raamatukokku lugemiskoerad oli mul siiski kogu aeg peas,» ütleb ta. Nii sündiski vahetult enne eksamisessiooni idee võtta ühendust Tartu lugemiskoerte organisatsiooniga ja pakkuda tudengitele võimalust koos koeraga õppida.

«On ju teada, et iga eksam on tudengi jaoks mingil määral stressirikas. Eriti tunnetavad seda esmakursuslased, kes igatsevad peale kodu ja vanemate ka oma lemmikuid. Nii mõtlesingi, et oleks tore, kui raamatukogus saaks tudeng koeraga suhelda, teda paitada ja kallistada,» sõnab juhataja. 

Kümme aastat põnevaid üritusi

Juhataja meenutab, kuidas kümne aasta jooksul on ööraamatukogus väga palju erinevat tehtud. «Tudengid on korraldanud tordi­võistlusi ja ööorienteerumist, kirjutatud on tapeedirullile lõpmatut luulet, tehtud matemaatika konsultatsioone ja raamatukogu fuajees on eksamiks abi osutanud ka TÜ rektor ise.»

Kui tavaliselt käib raamatukogus umbes 800 inimest päevas, siis ööraamatukogu ajal on neid inimesi kuni 1200. Küsimusele, kas ja kuidas saavad raamatukogutöötajad pikemate tööpäevadega hakkama, vastab juhataja, et töötajad on sellega harjunud. «See on nende jaoks rutiin ja kuna rahvast on palju, siis see näitab, et ööraamatukogu on kasulik.»

Massaažinurgast vaatab uudistajale vastu aga kuueliikmeline järjekord. Lõõgastavat massaaži nautiv geenitehnoloogia eriala magistrant Kaisa Aruaas ütleb, et tuli raamatukokku juba kell 11. «Õppisin siin ja läksin kella 14 ajal eksamit tegema, pärast seda tulin jälle tagasi järgmiseks eksamiks õppima.» Pingelisel eksamiajal on tema arvates väga positiivne, et massaaž on raamatukokku toodud. «Muidu istuks ja lobiseks õppimispausi ajal niisama teistega, siin aga tegeletakse sinuga ja saad natukeseks ajaks eksamimõtted peast heita,» ütleb Kaisa.

Peale erinevate lõõgastavate tegevuste on raamatukogus veel ka akadeemilise väljendusoskuse keskuse (AVOK) töötajad, kes abistavad näiteks õige viitamise või lausestusega. «Meil on palutud vaadata lõputööde sissejuhatusi ja kokkuvõtteid, et kas kõik vajalik on olemas. Samuti on käidud lõputöö esitlust tegemas, et tagasisidet saada,» ütles AVOK-i konsultant Kristin Lillemäe. AVOK-i poole võib pöörduda nii eesti- kui ka ingliskeelsete tekstidega. Raamatukogu esimese korruse lugemissaalis vestlevad füsioteraapia üliõpilased Frederik Ross ja Madis Arumäe. Frederik tegeleb bakalaureusetöö kirjutamisega ja tema sõnul on ta tavaliselt raamatukogus olles õppimisse nii süvenenud, et ei ole märganudki, et siin on tavapärasest rohkem rahvast. «Lugemiskoera nägime, käis siin korra jalutamas, ja see oli iseenesest tore küll,» arvab Frederik. Madis ütleb, et tema ei teadnudki, et ööraamatukogu toimub, ja tuli lihtsalt õppima. 

Kui õppimisest, massaažist või konsultatsioonidest on küll saanud, suunduvad tudengid kella 22 ajal õhtul raamatukogu fuajeesse, et nautida kohvilauas pakutavat. Pärast väikest kehakinnitust suundutakse aga jälle õppima.

TUDENG KÜSIB: Milliseid õppetoetusi on võimalik kevadsemestril taotleda?

Veebruaris algab uus õppetoetuste taotlemise periood. Üliõpilased, kes on sisse astunud alates 2013/2014. õppeaastast saavad taotleda erinevaid õppetoetusi.

Vajaduspõhine õppetoetus on rahaline toetus vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengitele. Selle toetuse haldamisega tegeleb haridus- ja teadusministeerium, toetuse taotlemine käib riigiportaali kaudu. Alates 2016. aastast on muutunud taotleja pereliikmete sissetulekute piirmäärad. Toetust on võimalik saada, kui kuu sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla 358 euro.

Kui taotlejale ei määrata vajaduspõhist õppetoetust, sest sissetulekud ületasid piirmäära, kuid viimasel ajal on taotleja sissetulekud vähenenud, siis on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust. Vajaduspõhine eritoetus on eelmisega samalaadne toetus, erinevus on taotleja pereliikmete sissetulekute vaadeldav periood. Eritoetuse haldamisega tegeleb õppeosakond.

Suurepäraste õpitulemustega üliõpilastel, kes täidavad õppekava 100%-liselt, on võimalik taotleda tulemusstipendiumi.

Riigile esmatähtsate õppekavavaldkondade üliõpilased saavad taotleda erialastipendiumi. Stipendiumi saavad taotleda kindlaks määratud õppekavade üliõpilased.

Doktorantidele on suunatud doktoranditoetus, mis on eelmainitutest ainus toetus, mida on õigus saada doktorandil.

Lisaks on olemas ka erivajadustega üliõpilaste stipendium ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.

Enne 2013/2014. õppeaastat sisse astunud üliõpilased saavad veebruaris veel viimast korda taotleda põhi-, täiendavat ja majanduslikku toetust. Kõigi nende õppetoetuste ja stipendiumide taotlemise täpsemate tingimuste ja tähtaegade kohta saab lugeda ülikooli kodulehelt. Lisaks on ka ülikooli sihtasutusel hulk stipendiume, mille kohta saab lugeda sihtasutuse kodulehelt.

Kadri Kattai
üliõpilasnõustaja