Möödunud aasta lõpul TÜ kunstimuuseumis esitletud mahukas teoses «Unistuste Raadi. Liphartide kunstikogu Eestis» tuleks 285 tuvastatud maali asemele kirjutada juba 290. Neist Eestisse jätsid Liphardid 51 maali.

«Praegu Hollandi muuseumis asuvat Jan Steeli «Lautomängijat» on peetud Raadi kunstikogu üheks silmapaistvaimaks Hollandi maaliks. Kogu teise, Steeli meheportreega maali asukoht oli seni teadmata,» rääkis väljaande vastutav toimetaja Inge Kukk.

Pärast raamatu trükkiandmist võttis Inge Kukega ühendust üks kunstikoguja Inglismaalt, kelle valduses maal on ja kes ei teadnud midagi ei Raadist ega Liphartidest. «Saatsin talle meie raamatu foto, mille kaanel on pilt galeriist, kus maal kunagi rippus. Mulle saadeti vastu foto maalist.»

Kui Juhan Maiste (projektijuht), Inge Kukk, Ingrid Sahk, Juta Keevallik ja Piret Õunapuu asusid 2008. aastal Tartu ülikooli ja Eesti rahva muuseumi ühisprojektis Liphartide kogu Eestis asuvate teoste päritolu ja tausta välja selgitama, ei aimatudki, kui kaugele uurimisoksad hargnevad.

Kunstimuuseumi kuraatori Ingrid Sahki sõnul on kunstiteoste päritolu ja kuuluvuse väljaselgitamine koguni omaette kunstiajaloo järjest olulisemaks muutuv teadusharu. Uurijaile on see mõistagi avastamisrõõmu pakkuv, nagu selgus ka Raadi kogu puhul, mille teosed olid kunagi Tartusse jõudnud ja suurem osa on laias maailmas liikumas.

Raadi tähtsus

Raadi seostub Eestis eelkõige ERM-i uue hoone ja kunagise sõjaväelennuväljaga, ka taas muuseumi valduses oleva mõisaga, kuid Raadi mõisaomanikud Liphartid on kaugemalgi teada. Ja mitte ainult baltisakslaste läbipõimunud suguvõsade kaudu, vaid ka kultuurijälgede poolest.

Kunagine linnamõis Ratshof püsis Liphartide viie põlvkonna käes alates 1751. aastast. Reisivad mõisahärrad tõid välismaalt koduseinte vahele sageli kunstiesemeid. Juhan Maiste märgib värskes raamatus, et «/.../ Raadi sünnitas kultuuriringe, mis ulatusid Tartust Firenzeni ja Peterburist Roomani». 18. sajandi keskel oli kunstikogumine muutunud Venemaa kõrgaadli seas lausa moeasjaks.

Kuulsaks saanud kunstikogule ja raamatukogule pani aluse Reinhold Wilhelm von Liphart (1750–1829), kelle ajal kujunes Raadist vaimse elu keskus. Järgmiste mõisaomanike ajal kogu täienes ning see muutus Baltimaade üheks suurimaks ja hinnalisemaks. Lossi läänetiivale ehitati ülaltvalgustusega maaligalerii.

Hoone pikk galeriidega koridor läbis punast, sinist, kollast, valget saali. Maalid, graafikamapid, kristall-lühtrid, antiikaja kujude koopiad... Emajõelinna ajalukku jäid selle aadlisuguvõsa kuulsad salongiõhtud, pühapäevaakadeemiad. Raadi mõisa erakogu mainiti isegi Lääne-Euroopa–Peterburi reisijuhis. Kunstiteoseid pandi tollal välja ka Tartu näitustel.

Ülikooli osa

Kuulsaim kunstikoguja ja -asjatundja oli Karl Eduard von Liphart (1809–1891), kes oma elu teise poole elas Firenzes ja kellest kujunes arvestatav Itaalia renessansskunsti nõuandja Euroopa kunstiringkondades. Tema pojast Ernst Friedrichist sai kunstnik ja kunstiajaloolane ning Ermitaaži maalikogu kuraator.

Karl Eduardi kunstitaibu näiteks toob Inge Kukk suurepärase kvaliteediga graafikalehtede kogumise ja Hollandi kunstniku Frans Halsi andekuse äratundmise. 1840. aastatel, kui Hals oli veel tundmatu, tõi Liphart Tartusse ühe tema iseloomuliku pastoriportree. Halsi tööd läksid hinda alles 30 aastat hiljem. Praegu on see portree ühe tuntud USA kollektsionääri kogus.

Liphartide kogu hakkas lagunema 20. sajandi algul, kui revolutsioonimeeleolude tõttu viidi osa töid Eestist välja. 1918. aastal põgenesid Liphardid välismaale ning kunstikogu hakati järk-järgult oksjonitel müüma.

Esimese maailmasõja järel ristusid Raadi kogu, ülikooli ja ERM-i teed. Kuna Eesti oli keelanud kunstivarade väljaveo, otsustasid Liphardid oma Tartusse jäänud kogu säilitamiseks kinkida kolmandiku sellest ülikoolile. Raadi mõisa kinkis vabariigi valitsus 1921. aastal ülikoolile, mõisasse asus põllumajandusteaduskond. Pinda vajas ka Eesti rahva muuseum ning Raadi loss oli muuseumi kodu 1944. aastani.

Raamat-kataloog

Liphartide kingitud kogust jäi ülikooli 39 maali, 757 gravüüri ja joonistust jm. Kui ERM korraldas 1922. aastal väliskunsti näituse, andis ülikool Liphartide kingituse hoiule muuseumile, kus hoiustatud vara kanti inventariraamatusse. 1931. aastal sai ülikool ERM-ilt tagasi 480 lehte graafikat ja joonistusi. ERM-i jäänud kunstiteosed, sh maalid, anti nõukogude võimu ajal 1940. aastal üle Eesti kunstimuuseumile. Kaunis Raadi kunstiloss sai sõjas kannatada, seda enam ei taastatud ning kogu mõisa maa-ala jäi nõukogude sõjaväe kasutada.

Eestisse jäänud Liphartide kunstikogu teoseid on nii muuseumides kui ka ülikoolis. Suurem osa ülikoolile kingitud graafikast asub TÜ kunstimuuseumis. Paljude teoste puhul polnud päritolu aga täpselt teada. Projekti täitjad võrdlesid eri dokumente, katalooge, nimekirju, käidi arhiivides, muuseumides, raamatukogudes. Õnneks on Liphartidel teoste tagaküljel ka nende oma templid ja märkmed.

Inge Kuke sõnul selgus uurimise käigus üha rohkem, et ei saa keskenduda üksnes Eestis olevale varale. «Rohkem oli vaja tunda tausta, algset tervikut, teoste liikumist. Võrdlesime näituste ja oksjonite katalooge, artikleid, märkmeid.»

Suur abi oli perekonnaarhiivist Marburgis Herderi instituudis, ühe Ameerikas elava perekonnaliikme kogutud materjalist, rääkimata teabe levikust internetis jpm. «Nii ei leidnud mitte ainult meie, vaid ka meid leiti üles. Huvi on olnud vastastikku rikastav, sest pole jälile saadud mitte üksnes Liphartide kogus olnud teoste liikumisele, vaid mitmed omanikud polnud ka teadlikud Raadist ega Liphartidest.»

Näiteks ühte esimest Raadi kogu müügikataloogi polnud üheski raamatukogus. Inge Kukeni jõudis teave, et selline kataloog võib olla ühes Rootsi lossis. «Kirjutasin sinna ning selgus, et kataloog oli tõesti olemas ja koguni Rootsi kuningakotta kuuluvas lossis.»

Eestisse jäänud 51 maalist on täpsustatud 45 maali andmed, kokku sai andmeid 285 maali kohta. Andmebaas täieneb edasi ning juba on teada 290 maali asukoht. Inge Kuke arvates võiks edaspidi korraldada Raadi kunstikogu näituse, kus saaks näha ka välismaal asuvaid teoseid, rääkimata teadusartiklite kirjutamisest.

Kasutatud kirjandus

• «Unistuste Raadi. Liphartide kunstikogu Eestis». Tartu 2015.
• «Raadi raamat». Tartu 2010.
• Ingrid Sahk «Mis on pildi taga? Unistuste Raadi sünniloost». ERM-i ajaveeb, blog.erm.ee.