Viljandi kultuuriakadeemia uus direktor, tunnustatud džässpianist Iñaki Sandoval peab oma otsust tulla Eestisse ainuõigeks. Mehe arvates peab direktor looma tudengitega tugeva sideme, sest see on üks kultuuriakadeemiat edasiviiv jõud. 

Peamised suunad, millega ta tegeleda kavatseb, on eelarve, rahvusvahelistumine ja akadeemiline areng. Kuna 2020. aastal vähenevad Euroopa Liidu rahastatavad toetused, peab ka kultuuriakadeemia mõtlema uutele viisidele, kuidas ja kust tulu juurde saada. «Kindlasti tuleb mõelda ettevõtlusele, teha rohkem koostööd eri firmadega.» Sandovali sõnul ei piisa ainult sellest, et ülikool ja valitsus toetavad akadeemiat, sest selleks, et tudengitele oleks rohkem pakkuda, peab olema ka rohkem vahendeid.

Direktori jaoks on oluline muuta kultuuriakadeemia maailmakaardil nähtavaks. «Kui mõelda Tartule, siis Tartu vaim on kaardil olemas. Kui ma tegin Eesti kohta enne siiatulekut uurimistööd, siis Tartut esitleti väga maineka kohana, kuid Viljandi kohta ei olnud kuigi palju teavet.» Direktor ütleb, et see on üks olulisemaist, mida tuleb järgmise viie aasta jooksul parandada.

Sandovali sõnul peab akadeemia suutma end maailmakaardil kehtestada – nii akadeemiliselt kui ka kultuurivaldkonnas laiemalt. «Seda mitte ainult viisil, et toome siia palju rahvusvahelisi tudengeid. Meil on vaja hoopis parimaid tudengeid siit, Eestist, et nad ei läheks mujale õppima, vaid tuleksid kultuuriakadeemiasse.» Seega on Sandovali nägemus tuua Viljandisse parimatest parimad ja pakkuda neile väga head haridust, et eestlasedki valiksid oma õppimispaigaks eelkõige kultuuriakadeemia.

Tudengifirmad ja muusika loomine

Sandovali arvates on Eesti välistudengite jaoks väga atraktiivne koht ning oma kogemusele tuginedes ütleb ta seda ka Viljandi kohta. «Usun, et paljud õppejõud ja tudengid tuleksid siia hea meelega, kui nad meist rohkem teaksid.»

Direktori jaoks on oluline viia kultuuriakadeemia samale tasemele sarnaste koolidega teistes Euroopa riikides. «Kindlasti soovin ma tegeleda selles suunas, et loometööd hakataks väärtustama samadel alustel teadustööga.»

On tähtis, et direktori ja tudengite vahel oleks sügav side, ütleb Sandoval. Direktor loodab koos kultuuriakadeemia tudengitega üheskoos musitseerida ja uut muusikat luua. «Minu arvates on see täiesti normaalne, et teen midagi sellist koos tudengitega, sest minu jaoks on oluline võita tudengite usaldus.»

Direktor võiks koos tudengitega muusikat luua ning käia mujal riikides kontsertidega kultuuriakadeemiat tutvustamas. «Mulle meeldib tudengitega koos mängida, sest neil on väga tugev kirg selle vastu, mida nad teevad. Nad annavad endast kõik.» Meistritega koos mängimise kohta ütleb Sandoval, et mõnikord on tegemist ainult professionaalidega ning seal ei ole midagi muud. «Tudengid annavad endast rohkem ja neil on ka rohkem energiat,» seletab direktor.

Sandoval tahaks, et lähitulevikus tekiksid kultuuriakadeemia sees tudengite endi loodud firmad. Samuti loodab ta luua huvitavaid, akadeemia kõiki erialasid hõlmavaid loomingulisi projekte. «Kui muusikavaldkonnast näide tuua, siis võiksime teha plaadifirma, mis oleks küll akadeemia oma, aga kus muusikat kirjutaksid ja produktseeriksid tudengid ise.» Sandovali sõnul annaks see võimaluse kõik plaadifirmas toimuvad etapid läbi teha ning see annaks tudengitele võimaluse oma loomingut avaldada.

Sealjuures saaksid tudengid teha koostööd akadeemia sees, näiteks võiksid muusikud kirjutada muusikat tantsijatele või näitlejatele. «Võimalus oleks koos filmi teha, festivalidel käia jne – see oleks nagu päris äri,» räägib Sandoval. Direktori arvates oleks see parim viis, kuidas tudengeid rohkem innustada, sest nende looming avaldataks päriselt.

«Kuna mul on endal plaadifirma, siis pidin pärast ülikooli kõik sellega seonduva omal käel juurde õppima. Ideaalsem oleks, kui tudengid saaksid selleks vajalikud teadmised ja kogemused koolist.» Ta lisab, et kultuuriakadeemia peab andma tudengile kõikvõimalikud kogemused ja teadmised, et aidata üliõpilastel oma unistusi täita.

Suur, kuid õige otsus

Sandovali sõnul on arusaadav, et kui inimene teeb oma elus suuri muudatusi, peetakse teda veidi hulluks. Seetõttu on temalt palju küsitud, miks ta otsustas Viljandisse elama ja töötama minna. «Tundsin, et kuigi olen oma elus pidanud palju tööd tegema, on elu mulle ka palju andnud. Seega olen kõige eest väga tänulik ja tahan midagi ka tagasi anda.»

Sandoval ütleb, et tema jaoks on väga oluline, kui ta saab teisi inimesi õnnelikuks teha ja midagi kogukonnale tagasi pakkuda. «Leian, et mul on kultuuriakadeemiale palju anda, et ma saan siin midagi ära teha ja seetõttu tuli otsus mulle kergelt.»

Mees ütleb, et Eesti oli tema jaoks loomulik samm. «Ma olen Baskimaalt pärit ja see on Eestiga geograafiliselt sarnane. Inimesedki on sarnased: tõsised ja sissepoole elavad nagu eestlased.»

Kuid kuidas leidis viimased 13 aastat Barcelonas ja enne seda neli aastat USA-s elanud mees tee Eestisse? Sandoval kohtus paar aastat tagasi kultuuriakadeemia muusikaosakonna inimestega ühel konverentsil, pärast mida käis ta Viljandis õpitubasid tegemas ja loenguid andmas. «Mind kutsuti kultuuriakadeemiasse õppejõuks, aga siis otsiti ühel hetkel direktori ametikohale töötajat ning ma mõtlesin, et miks mitte.»

Seni töötas Sandoval Barcelona Liceu konservatooriumis magistriõppe dekaanina ja džässmuusika osakonna direktorina. «Arvan, et olen selliseks tööks ette valmistatud. Ma ei tahtnud tööd teha ainult muusikaga, vaid ka millegagi, mis oleks seotud laiemalt kultuuriga.» Sandoval ütleb, et vaatamata sellele, et ta on muusik, peab ta olema kontaktis teistegi elualade ja artistidega. Seega muutsid mõned külaskäigud Viljandisse selle linna mehe jaoks väga atraktiivseks ja eriliseks paigaks.

Väljakutsed ja muusika

Sandoval ei karda, et jääb Barcelonat igatsema, sest ta kavatseb sealse ülikooliga suhteid hoida ning koostööd teha. «Olen hea kohaneja ning minu karjääris tuli praegu hetk, kus tundsin, et pean end ka isiklikult mingisuguses uues kohas arendama ja uue väljakutse vastu võtma.» Viljandi on hea koht, kus ka artistina areneda: Sandoval kirjutab juba praegu uut muusikat. «Siin on mul vaimselt aega ja energiat, et kirjutada ja samal ajal akadeemias tööd teha – seesugune tasakaal on minu jaoks ideaalne.»

Eesti keele õppimine valmistab mehele aga praegu veel raskusi, sest selle jaoks ei ole lihtsalt aega olnud. «See keel on üsna keeruline ega ole seotud millegagi, mida ma tean. Kuid kindlasti ei ole see minu jaoks ainult midagi, mida peab tegema – ma tahan eesti keele ära õppida!»

Tudengitega suheldes peab Sandoval keelest olulisemaks muusikat, sest tema sõnul on muusika keel, mille kaudu saadakse üksteisest sõnadetagi aru. «See on midagi, mida teisedki artistid mõistavad ja seetõttu tahtsin ma kindlasti kultuuriakadeemia 1. septembri aktusel midagi mängida. Arvan, et muusika kaudu tutvustan ma end paremini kui sõnade abil.» Sandoval ütleb, et ta õpib ka ise inimesi nende muusika ja mängimise kaudu rohkem tundma, kui vesteldes.

Uus direktor mängib peamiselt džässmuusikat, kuid osaleb ka mitmetes pop- ja rokkbändides. «Kui ma õppisin Las Vegases Nevada ülikoolis, siis oli mul võimalus mängida palju eri stiile. Mängisin koos Ricky Martini bändigagi, ehkki ilma Ricky Martinita, aga teised muusikud olid samad,» jutustab Sandoval.

Kui Sandoval oli 15–17-aastane, kirjutas ta ühte märkmikku üles oma unistused, millest on nüüd suur osa tõeks saanud. Küsides, mis oli üks suurimatest unistustest, vastab ta, et praegu olemas olev on ilus unistus. «Olin kirja pannud, et võiksin kunagi töötada kultuuriakadeemia-taolises kohas. Olla osa ülikoolist ja seotud kunstidega ning viia see kogukonnani.»

Mees arvab, et inimese peamine eesmärk on muuta teise inimese elu paremaks. «Teha inimesi õnnelikuks oma muusika, kultuuriakadeemias töötamise ja kogukonnale tagasiandmisega.»