20. juuli 1956 – 26. juuni 2015

26. juunil 2015 lahkus meie seast ootamatult Tartu ülikooli orientalistikateadur, egüptoloog, tõlkija ja kolumnist Sergei Stadnikov. Stadnikov sündis Pärnus ukraina perekonnas. 1977.–1982. aastal õppis ta Tartu ülikoolis ajalugu, juba tollal tekkis tal sügav huvi eelkõige Vana-Egiptuse vastu.

Stadnikov alustas vanaegiptuse keele õpinguid Tartus polüglott Pent Nurmekunna õpilasena ning jätkas hiljem Leningradi riikliku ülikooli maineka egüptoloogi Igor Vinogradovi juures. Oma hilisema karjääri jooksul oli Stadnikov hästi tuttav teistegi mainekate egüptoloogidega, käis väga tihedalt läbi ka tuntud assürioloogidega ning osales aktiivselt kõikide TÜ idamaadeteemaliste uurimisprojektide täitmises.

Sergei erakordne huvi Egiptuse Vana ja Keskmise riigi (ca 2700–1700 eKr) ajaloo, riikliku ideoloogia ning kirjanduse vastu on märkimisväärne. Tema peamised uurimissuunad olid Egiptuse kuningate ideoloogia, kuninglik titulatuur ning kirjandus. Samuti on tal suur panus egüptoloogia teadusdistsipliini ajaloo uurijana.

Esimese artikli orientalistikaalases tippajakirjas Altorientalische Forschungen avaldas ta just Eesti orientalistist ja rännumehest Otto Friedrich von Richterist ning samal teemal oli ka tema viimane rahvusvaheline monograafia, mis ilmus koostöös Indrek Jürjoga 2013. aastal mainekas Saksa kirjastuses Dr. Kovač Verlag («Briefe aus dem Morgenland: Otto Friedrich von Richters Forschungsreise in den Jahren 1814–1816»).

Eesti kultuurilukku on ta jätnud kustumatu jälje teaduslikult täpsete ja ülima põhjalikkusega kommenteeritud tõlgetega vanaegiptuse keelest. Tema olulisemad eestikeelsed monograafiad on «Sinuhe jutustus. Kommenteeritud tõlge vanaegiptuse keelest» (1996), «Vana-Egiptuse kultuurilugu: valitud artikleid, tõlkeid ja esseid» (1998, kordustrükk ilmumas 2015), «Ptahhotepi elutarkus» (2011)  ja «Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile» (2014).

Stadnikov osales paljudel rahvusvahelistel konverentsidel Saksamaal, Soomes, Eestis, Itaalias, Venemaal jm. Tema teaduslike artiklite arv on üle 80; kättesaadavate andmete põhjal on aga tema koostatud entsüklopeediaartiklite, esseede, arvustuste ning ajakirjanduses ilmunud kolumnide ja artiklite arv üle 850. Teaduslikke tekste avaldas ta peamiselt saksa keeles, mis on tänini inglise keele kõrval võrdväärne teaduskeel orientalistikas, sh ka egüptoloogias, ning tema artiklidki on seetõttu ilmunud valdavalt Saksamaa väljaannetes. Eestikeelse loome- ja teadustöö kogumaht on aga üüratu, ulatudes tuhandetesse lehekülgedesse.

Stadnikov tegeles teaduse populariseerimisega, avaldas populaarteaduslikke käsitlusi eri ajakirjades ning entsüklopeediates. Tal olid laialdased teadmised ka Vana-Lähis-Ida uuringutes. Sergei oskas mitmeid keeli: eesti ja vene keelt võrdväärselt, lisaks valdas ta veel saksa, prantsuse, kreeka ja vanaegiptuse keelt. Ta oli tuntud kui ühiskonnategelane, ajakirjanik ning palju vastakaid mõtteid ja huvipakkuvaid ideid välja käiv arvamusliider. Ta tegutses giidina Egiptuses, Türgis ja Kreekas ning mujalgi.

Sergei Stadnikovi kohta võib veel öelda, et ta oli väga hea esineja ning tema huvitavad ettekanded konverentsidel ja sümpoosionitel või loengud ülikoolis jäid alati kuulajatele meelde ning äratasid suurt huvi. Peale faktide põhjaliku teadmise ja nende oskusliku esitamise oskas ta äratada inimestes huvi Vana-Egiptuse vastu. Ta oli täis energiat ja mõtteid isegi veel päev enne surma, mil ta helistas ja rääkis oma tulevikuplaanidest. Muu hulgas arutles Sergei ühe oma just valmis saanud teadusartikli tõlkimist inglise keelde ja mainis ka üht teist artiklit, mis oli tal äsja valminud. Isegi Sergei surmapäeval ilmus tal artikkel, mis Päevalehe toimetuse sõnul oli saadetud päev enne tema surma.

Kolleegid Tartu ülikooli usuteaduskonnast ja orientalistikakeskusest
Peeter Espak
Vladimir Sazonov