20. juunil tähistab 50. sünnipäeva eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik Karl Pajusalu.

Karl Pajusalu lõpetas Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse eriala 1986. aastal. Töötanud aasta emakeeleõpetajana, astus ta aasta hiljem aspirantuuri Tallinnasse keele ja kirjanduse instituudi murdesektorisse, asudes samal ajal Tartu ülikoolis murdekursust lugema. Kuigi läbi nende aastate on Karl pidevalt olnud seotud Tartu ülikooliga, võib öelda, et õpiaastatele järgnesid n-ö rännuaastad. Nagu paljud põlvkonnakaaslased, asus Karl agaralt kasutama vaba riigiga kaasnenud vabadust. 1990–1991 viibis ta Ameerikas Pennsylvania ülikoolis, kus töötas külalisteadurina moodsa sotsiolingvistika rajaja William Labovi juures. 1992–1996 töötas ta Turu ülikoolis eesti keele lektorina, seal kaitses 1997. aastal ka doktoritöö «Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi» (mille eest sai ta samal aastal ka Eesti riigi teaduspreemia). 2000. aasta külaskäiku professor Paul Kiparsky juurde Stanfordi ülikooli võiks tinglikult lugeda rännuaastate lõpuks.

2000. aastal valiti Karl Tartu ülikooli professoriks, algasid nn meistriaastad. Need aastad on kujunenud talle äärmiselt viljakaks: 9 juhendatud doktoritööd, 12 magistritööd, kümneid teadus- ja arendusprojekte. Karl on olnud korduvalt ka Helsingi ülikooli eesti keele külalisprofessor. Tema teadustöö haare on erakordselt lai, ikka on ta valmis asuma mõne uue teema kallale, tegema koostööd nii eri alade lingvistidega kui ka muude teadusalade uurijatega. Teda võib pidada eesti ajaloolise keeleteaduse ja eriti dialektoloogia üheks peamiseks moderniseerijaks viimastel kümnenditel. Ta on pannud aluse eesti sotsio- ja etnodialektoloogiale, rakendanud Eestis esimesena kvantitatiivse sotsiolingvistika ja lingvistilise optimaalsusteooria meetodeid. Ta on algatanud mitmeid ettevõtmisi: TÜ Lõuna-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskus, TÜ foneetikalabor, keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool, keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool.

Karl on mitmete erialaseltside aktiivne liige (Emakeele Selts, Liivi Sõprade Selts), mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumi liige (Keel ja Kirjandus, Linguistica Uralica, Emakeele Seltsi aastaraamat), Eesti keelenõukogu liige, teaduste akadeemia akadeemik. Ta on olnud ka Eesti teadusfondi nõukogu liige, teadusfondi humanitaarteaduste komisjoni esimees ning ühiskonna ja kultuuri komisjoni esimees, tegutsedes ka Eesti esindajana Euroopa teadusfondi humanitaarteaduste komitees. Samuti on Karl pidanud mitmeid administratiivameteid: TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja, filosoofiateaduskonna prodekaan ja dekaani kohusetäitja, humaniora valdkonnakomisjoni esimees.

Kuigi Karl on pärit Pärnumaalt, on ta suure osa oma uurimistööst pühendanud lõunaeesti keelele. Doktoriväitekirja on ta kirjutanud Karksi murrakust. Suurt rõhku on ta pannud ka väiksemate soome-ugri keelte uurimisele, eriti palju on ta tegelenud liivi keelega. Lisaks teaduslikule lähenemisele on Karl alati südamega asja juures, tihedad sidemed on tal Võru, Seto, Mulgi, Kihnu ja liivi kultuuriliikumistega.

Palju õnne ja indu keeleteaduse edendamisel soovivad kolleegid eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.