Jurmalast pärit Anna Amelija Selecka jaoks on Tartus õppimine natuke nagu muinasjutt, sest just siin käisid ülikoolis ka Noor-Läti kultuuritegelased.

«Läti ajaloos oli aeg, kus noored kultuuritegelased – luuletajad, kirjanikud, filosoofid – nägid suurt vaeva, et just Tarbatus õppida. Minu jaoks oli päris naljakas, kui taipasin, et Tarbatu on sama linn, mis Tartu ja lähen õppima samasse kohta, kuhu sajandid tagasi kuulsad kultuuritegelased Riiast jala õppima kõndisid,» naerab Anna lustlikult.

Anna alustas juba keskkoolis moedisainiga. 11. klassi lõpus oli tarvis kirjutada uurimustöö ja praktiline neiu tahtis ka ise midagi praktilist teha. Mitu aastat moeblogi pidanud Anna otsustas teha moekollektsiooni ja sellest kogemusest kirjutada. Kuidagi jõudis tema looming Läti poodidesse, tulid kliendid ja elumuutus.

Jõudis ärinduseni moe kaudu

Tavalisest koolitüdrukust sai kiiresti stilist ja personaalne moenõustaja. Üsna pea palusid koostööpartnerid temalt abi ka moeturunduse ja sotsiaalmeedia haldamise alal.

Pärast keskkooli lõppu taipas neiu, et tal on kaks valikut. Kas minna kõigepealt õppima moodi ja pärast seda äri – või vastupidi. Valik langes teise variandi kasuks ja saatuse tahtel jõudis noor lätlanna just Tartu ülikooli.

«Ma tahtsin tegelikult õppima minna Stockholmi majanduskooli Riias, aga ei saanud sinna sisse. Ema soovitas mul Tartu ülikooli uurida ja avastasin, et siin saan õppida täpselt seda, mida tahtsin. Kui ma praegu vaatan oma sõpru, kes Riias õpivad, saan aru, et ma ei oleks seal koolis õnnelik olnud. Siin olen aga leidnud nii palju toredaid inimesi ja projekte, milles osaleda. Ma ei kujuta ette, et mul oleks samad võimalused kusagil mujal.»

Ühe plussina toob Anna välja oma kursuse mitmekesisuse. Ingliskeelsel õppekaval õpivad temaga koos inimesed näiteks Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Soomest, aga ka Saksamaalt, Hiinast ja Singapurist. See võimaldab loengutes eri juhtumeid analüüsida eri maade kommetest ja kultuurist lähtudes ja nii õpib maailmamajanduse kohta palju rohkem.

Ka õppejõud kasutavad üliõpilaste eri päritolu ära ja rõhutavad rahvusvahelisuse olulisust nii õppimises kui ka ülesannetes. Tudengite jaoks otsitakse ka võimalusi osaleda rahvusvahelistes projektides ja võistlustes. Näiteks jõudis Anna meeskond võistlusel L’Oreal Brandstorm ühe Eesti parima tiimina Balti finaali.

«Meil on ka koostööprojekte teiste ülikoolidega üle terve maailma. Kui sinuga samas meeskonnas on inimesed Indiast, USA-st ja Prantsusmaalt, õpetab see, kuidas tulla ärikohtumistel toime ajavahe ja eri kultuurikogemusega,» toob neiu näiteid.

Anna esimesel ülikooliaastal alustas TÜ-s ka tudengisaadikute projekt, millega aktiivne neiu liitus. Kui küsida, mida tudengisaadiku amet tähendab, toob naerusuine Anna järgmise muinasjutuparalleeli.

Välisüliõpilaste haldjast ristiema

«Põhimõtteliselt on tudengisaadik haldjast ristiema kõigile välismaalastele, kes tahavad sinu ülikooli õppima tulla,» jutustab ta. Huviliste küsimustele tuleb vastata nii haridusmessidel kui ka kirja teel. Saadikute põhiline ülesanne on tutvustada ülikooli enda rahvuskaaslastele, aga laatadele saab minna ka muudesse riikidesse.

Ülikoolide kodulehtedel on suur osa vajalikku infot olemas, tulevased üliõpilased tahavad oma küsimustele vastuseid saada aga inimeste käest, kellel endal sealne välistudengi kogemus olemas. Anna sõnul küsitakse enamasti üliõpilaste igapäevaelu kohta: kust midagi osta saab, milline on seltsielu, mis võimalused on keelt oskamata kohapeal tööd leida ja kui raske on Tartuga üldse kohaneda.

«Viimasel ajal on küsimused läinud üha spetsiifilisemaks. Tahetakse väga konkreetseid selgitusi, miks just Tartu ülikool või mõni teaduskond on see koht, kuhu nad peaksid õppima tulema. Sellest, kui ütled, et ülikool on hea tasemega ja sulle siin meeldib, enam ei piisa,» kinnitab ta. Õnneks on tudengisaadikutel lai tutvusringkond ja spetsiifilistele küsimustele leiab vastused koos toetavate selgitustega kas mõne kolleegi, programmijuhi või dekaani käest.

Neiu meelest on Tartu välistudengite vastu väga sõbralik linn. Lahked eestlased rääkivat hästi inglise keelt ja kui vaja, tõlgitakse isegi üürileping inglise keelde, et uustulnuk keelest täpselt aru saaks.

«Tartu puhul on hämmastav see, et kuigi tegu on üsna väikese linnaga, kus sa lihtsalt ei saa ära eksida, leiab siin alati midagi, mida teha. Ma olen leidnud tohutult palju uusi tutvusi ja seeläbi kogemusi, aga samas olen saanud ka aega rahulikult mõelda ja iseenda soovides selgusele jõuda,» selgitab ta.

Samuti olevat uskumatu, kuidas nii väike koht võib olla nii rahvusvaheline. Muidugi toob Anna üheks selliseks näiteks Rüütli tänava, mida tuleks peopõlguritel vältida vähemalt neljapäevast laupäevani, kui mitte rohkem. Kooliaasta ajal on see peaaegu igal õhtul rahvast nii pungil, et muidu 30 sekundiline jalutuskäik Treffneri nurgalt Kohvipausini venib vähemalt pooletunniseks. Ilmselt isegi pikemaks, sest seal kohtab alati tuttavaid, kellega juttu rääkima jääda.

Töö aitab paremini õppida

Üheks olulisemaks kogemuseks peab Anna õpingute kõrvalt töötamist. Ta ütleb, et erialane töö aitab loengutes õpitut hoopis teises valguses näha ja annab teooriale kohe praktilise kinnistava väljundi.

«Ma õpin ärijuhtimist ja tudengisaadikuna saan õpitut ka kohe rakendada ja vaadata, kuidas see töötab. Näiteks olen saanud osaleda programmi logo ja veebilehe loomisel. Turundus saab olla väga lahe, kui sellesse ka niimoodi suhtuda,» räägib ta.

Kui ta käib Läti hariduslaatadel Tartu ülikooli tutvustamas, küsivadki sealsed tulevased tudengid Annalt tihti, kas Tartus on võimalik ülikooli kõrvalt tööl käia.

«Ma usun, et see sõltub igast inimesest endast. Juba praegu on näha, et töö või praktika leidmine muutub üha lihtsamaks – ka siis, kui sa eesti keelt ei oska. Ja praktikakogemust ei tohi siin üldsegi alahinnata. Eestis ja Tartus on palju põnevaid ettevõtteid, kelle igapäevatöö käib inglise keeles ja kes võivad asjalikule praktikandile tulevikus väga head tööd pakkuda.»

Anna ise töötab koolitööde ja tudengisaadiku ülesannete täitmise kõrval umbes kuue suurema kaubamärgi heaks. Üks neist on luksuslik kingapoekett Madam Bonbon, mis aitas Annal oma moekollektsiooni esitleda. Samuti on selles nimekirjas populaarne Läti online-moepood Creative Latvia.

«Ma otsin alati lisategevust, sest see teeb õppimise huvitavamaks. Töö esitab sulle väljakutse, paneb su oma aega paremini planeerima. Kui sul on rohkem asju, mida teha, siis leiad ka aega ja võimalust rohkem teha!» seletab Anna.

Eelmisel kevadel sai ta töökoha ka firmas Click and Grow, kuhu soovitas teda üks vanemal kursusel õppiv lätlasest tudeng. Anna tegeleb nüüd ettevõtte sotsiaalmeedia, disaini ja turundusega ning on selle võimaluse üle üliõnnelik.

Kontaktid loovad võimalusi

«See on nii huvitav töö! Ja see on mulle andnud nii palju,» õhkab neiu. Ta meenutab, et kui ema talle ja vennale lapsepõlves rääkis, et elus on kõige olulisemad kontaktid, siis ei saanud kumbki aru, miks. Nüüd aga, kui tal tänu sellele tööle on tutvusi ka CNN-is, moeajakirjas Vogue, Google’i firmas ja mujal, saab ta aru, milliseid võimalusi kontaktid tulevikuks luua võivad.

Anna ei oskagi praegu öelda, mida ta järgmisel või ülejärgmisel aastal teeb, sest võimalusi on lihtsalt nii palju. Kui kõik läheb plaanipäraselt, lõpetab ta bakalaureuseõpingud järgmisel suvel. Kas või kus edasi õppida, on aga veel lahtine.

«Kunagi arvasin, et järgmisena võiks minna Harvardisse või Oxfordi ärindust õppima. Praegu usun aga, et see ei sobiks mulle. Ma tahan kooli kõrvalt töötada ja sealse õppekoormusega ei oleks see lihtsalt võimalik.»

Anna mõttes on peaaegu ühel pulgal variandid minna õppima Suurbritanniasse või Itaaliasse moeärindust, Soome rahvusvahelist turundust või jääda Eestisse. Siin pole ta küll veel ühtegi piisavalt põnevat magistriprogrammi leidnud, aga praegused ülemused Click and Grows vihjavad, et ta võiks Tartusse jääda. Et firmal on kontorid ka näiteks Ameerikas ja Dubais, pakuks ka see variant võimalust keskkonnavahetuseks.

«Ma usun, et kui teha seda, mida tõeliselt armastad, siis ei piirdu asi ainult sellega, et oled oma alal üks parimaid. Elu annab sulle lisavõimalusi. Näiteks mina alustasin moekollektsiooniga, mis tõi mind Tartusse, kus olen saanud rohkem võimalusi kui oleksin osanud eales oodata. Otsus Tartu ülikoolis õppida on mu elu heas mõttes pea peale pööranud – kindlasti jääb see üheks parimaks ja tähtsamaks verstapostiks mu elus.»