Majandusteaduskonna noorim professor jõuab oma esimese juubelini. On põhjust nii tagasi- kui ka edasivaateks, kuigi kumbki ei mahu tema puhul ühele lehele.

Alustame tagasivaatest. Pool sajandit tagasi Pärnus ta sündis. Lapsepõlv möödus Paikusel ja kooliaastad Sindis. Edasi tõi tee Tartu ülikooli õigusteaduskonda. Pärast selle lõpetamist 1987. aastal läks Raul akadeemilise karjääri esimesele ringile poliitilise ökonoomia kateedris ning sai koos sõpradega kuulsaks kui Lääne majandusteooria (economics) maaletooja. Ja seda mitte üksnes ülikoolis, vaid ka Eestis laiemalt. Koos kolleegidega anti välja ridamisi õpikuid ja tehti õpetajatele täienduskoolitusi.

Vahepeal nuusutas ta maavalitsuses ja selle arenduskeskuses ka praktika lõhna, kuid kui teda vajati ülikooli uuendamiseks euroteaduskonna abil, siis oli ta 1994. aastal taas täie jõuga alma mater’i teenistuses. Ja nii on see jäänud tänaseni, et kui majandusteaduskonnas midagi uut sünnib, on Raul seal osaline. Teaduskonna juhtimisel on ta osalenud alates 1998. aastast nii teadusprodekaani kui ka instituudi juhina. Ilmselt üks kaalukamaid töid on olnud majandusteaduse doktorikooli käivitamine 2005. aastal ja selle juhtimine siiamaani.

Aga tema panus ulatus ja ulatub ka tükk maad kaugemale. Olgu siin näiteks Euroopa kolledži loomine, mille nõukogu esimees ta on juba aastast 2002 või siis Eesti majandusteadlaste seltsi taastamine samal aastal. Aga kui vaatame veelgi laiemalt, siis näeme teda 2004­–2009 töötamas Eesti Panga nõukogus või värskeima uudisena Eesti eelarvenõukogus. Seda loetelu võiks ja tuleks jätkata eri Eesti ja rahvusvaheliste tööturuga tegelevate institutsioonidega.

Siit jõuamegi Rauli teadustöö juurde. Tööturu uuringutele andis ta mitte üksnes sõrme, vaid ka terve käe juba oma doktoritööga, mille kaitses 2001. aastal. Samas suunas on läinud ka kõik viis Rauli juhendamisel kaitsnud doktoranti. Magistritöödest ei maksa rääkidagi. Suur osa teadustööst, nagu professorile kohane, on avaldatud rahvusvaheliselt. Siiski on ta üks parimaid näiteid, kuidas kõrgtasemel teadustööd ühendada rakendusuuringutega. Nii on temast saanud tuntud ja nõutud ekspert mitte üksnes tööturu , vaid makromajanduse küsimustes laiemalt. Seda naudivad ka oma teaduskonna üliõpilased, kes on Rauli valinud oma lemmikõppejõuks.

Tegemist on sündinud juhiga, kes on järjekindel ja visa, aga samas ka entusiastlik, eestvedav ja innustav. Rauli jaoks pole lahendamatuid probleeme: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Seejuures ei juhi ta paberitega, vaid räägib inimestega, leides neile jõukohased ülesanded. Ja ka temaga saab alati rääkida, sest ta leiab selleks aega.

Kuskil ja kuidagi peab muidugi ka juubilar oma akusid laadima. Suvekodus Otepää lähistel saab koos perega nautida kõiki ilusaid Eesti aastaaegu või siis ka omaette kala püüda. Ilma Raulita ei möödu ühtegi Viljandi folki. Kus võimalik, lööb ta ka ise laulu lahti. Teadjamad on tabanud teda ka luuletamast. Ja mööda ei saa ka spordist, ei tegija ega vaatajana. Kui vähegi saab, käib ta tööl jalgrattaga. Kõige eelneva taustal on juba iseenesestmõistetav, et meie jutt on ühest optimistlikust ja hea huumorisoonega inimesest.

Et tagasivaade sai piisavalt pikk, siis edasivaate jätame Rauli enda kirjutada. Vahepeal aga palju õnne!

Kolleegid majandusteaduskonnast