No mis juubel see 60 tänapäeval ka ära ei ole! Vaat arenenud sotsialismi tingimustes saadeti meesterahvas 60 aastaseks saades austusavalduste saatel pinsile (muidugi reeglina jätkas ta järgmisel esmaspäeval samal kohal töötamist ja sai seetõttu topeltraha). Aga peale au ja -kirjade oli meesterahva tarvis kaks enam-vähem kohustuslikku lisa selle sündmuse tähistamiseks: tööka kollektiivi poolt kingiti pinsilesaadetava sotsiaalsele seisundile (ametikohale) ja asutuse varalisele võimekusele vastav kalapüügikomplekt ning ARS-i (kunsttööstuskombinaat, mis tegeles autoritiraažides tarbekunsti tootmisega) nahkkaante vahel kaunilt kirjatud ja kirjutatud loatäht, mis andis pensioneerunule õiguse vabalt naiste sauna minna.

Nujah, nüüdseks on pensioniiga lükkunud määramatusse kaugusesse, muust rääkimata.

Ja kunagi rahulikku pinsipõlve pidavat Elkenit ei kujuta ette ka.

Ometigi on kuuskümmend tähis, millest ei saa kuidagi mööda vaadata. Midagi väga olulist on ju nende aastate jooksul sessinatses maailmas ka ära tehtud. Ja teinud on Jaan Elken enamgi kui mitu inimest kokku oleks suutnud. Kindlasti oleks maaliõpetus juba kümmekond aastat tagasi Tartu ülikoolis hingusele lastud minna, kui selle õppekava ees ja eest poleks seisnud ja võidelnud talle omasel kirglik-küünilis-humoorikal moel professor Jaan Elken.

Ennekõike aga on tänu temale praeguseks Tartus üles kasvanud ja kaela kandma hakanud uus põlvkond (maali)kunstnikke, keda väljaspool Eestitki tunnustatakse. Põlvkond kunstnikke, keda oleks raske – kui mitte võimatu – liigitada sildi alla loll kui maalikunstnik.

Jaan Elken pole mugav kolleeg, ma olen seda ikka öelnud. Ei ole ta mugav ülemustele-alamatele, kolleegidele ega üliõpilastele. Miks? Aga sellepärast, et ta sunnib sind oma mugavustsoonist väljuma: kas võitlema endaga koos või enda vastu. Samas ei saa kunagi täitsa kindel olla, kas tegu on või ei ole manipulatsiooniga. Või hoopis mängu iluga. Ometigi, lõpuks oled õnnelik ja/või rahul, et oled selles protsessis osalenud.

Kunstniku, kunsti propageerija ja administraatorina (Eesti Kunstnike Liidu president 1999–2013) on ta tegutsenud sama kirglikult ja edukalt. Igal aastal esineb ta vähemalt paari isikunäitusega, osaleb kümnetel ühisnäitustel, avaldab pidevalt artikleid (maali)kunstist, kujundab, organiseerib ja kureerib näitusi ning osaleb arvukates komisjonides.

Mis siis muud kui palju õnne teetähisel ja jõudu, tervist ning edu Sinu tänuväärses tänamatus töös! Ja jätkugu Su elu ka edasi kui üks suur performance!

Kolleegide nimel

Anne Parmasto

Kolleegid ja üliõpilased prof Jaan Elkenist:

Rauno-Thomas Moss:

Prof Jaan Elken on väga meeldejääv isiksus, kellele ma olen südamest tänulik paljude õpetuste ning tähelepanekute eest. Jõulise õppejõuna haarab ja vaatleb ta õpilase stuudiotööd palju suuremas perspektiivis, mis väljub nö koolitööle esitatavatest nõudmistest. Seeläbi ma ütlekski, et Jaan Elken on oma erialal maksimalist ja isegi perfektsionist. Kirglik nii oma loomes kui õppetöös (ning imestlema panevalt energeetiline ja mind kui kolleegi sütitav).

Maarja Nõmmik:

Pean ausalt tunnistama, et Elkeni õpetussõnu kuulates on vahel tunne, nagu üritaks aru saada, mitu neiukest tuleb, mitmelt poolt ja mitme kiviga. Aga teinekord kuulaks justkui Nipernaadi lugusid (eeldan siiski, et Elkeni jutud on enamasti tõsi). Peamine on, et tal on üüratult palju kogemusi ning igav ei hakka iial.

Veiko Klemmer:

Metsiku energia ja konkreetse ütlemisega. Ideede provotseerimiseks suurepärane õppejõud. (Vähemalt julgematele)

Elo-Mai Mikelsaar:

Jaan Elken on end tõestanud väga mitmekülgsena. See vähene, mis me temast teada võime, on üsna müstiline – ta naerab siis, kui tegelikult räägib tõsiseimat tõtt, ning teeb tõsise näoga nalja. Peale maalikunsti on ta filmi- ja muusikaekspert (väidetavalt kuulas ta näiteks Winny Puhhi «enne, kui see oli lahe»). Ta on viibinud sellistes kohtades, selliste sündmuste juures, selliste inimeste seltskonnas ja teab selliseid lugusid, et ei usukski.

Tegemist on väga ausa, pühendunud ja missioonitundelise maaliosakondlasega. Tänutundega, kasutan võimalust ja soovin talle juubeli puhul palju õnne ja jaksu!

Agnes Liping:

Jaan Elken on äärmiselt mitmetahuline, üllatav, leidlik ning väga hea muusikamaitsega. Teda tundma õppides on ta maalid mulle lausa muljet avaldama hakanud. Võib vaid kadestada, kuid kas on mõtet! Ta ju loob ka meile, oma vaatajaile.

Elkeni võimekus õpetada asju teisest küljest nägema on imekspandav, sealhulgas tehes seda igati innustavalt ja kirevalt, nii lahkesti...

Elkenis on kuninglikkus, ta kannab alati oma nähtamatut krooni!

Jüri Kask:

Jaan Elken tegelikult teab, mida ta teeb, kui muudkui rahmeldab, organiseerib, õpetab, maalib, esineb, kirjutab, esindab, räägib, intrigeerib, manipuleerib – see kõik on ühe suurema kunstimaailmapildi püstihoidmiseks, ärategemiseks. Olles selle autor, autoriteet ja autoritaarne kunstitaat.