Liisa on Tartu Ülikooli etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistrant. Ta lõpetas kevadel kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppe folkloristika erialal ning see magistriõppekava oli tema meelest järgmise sammuna kõige loogilisem.

Kirjutamine on Liisa kirg. „Ma ei mäleta aega, mil ma poleks kirjutanud,“ ütleb ta. Ta on teinud kaastööd ülikooli esmakursuslase blogisse ja andnud välja lühijutustuse „Kolgas“ (2016), oktoobris ilmus lasteraamat „Annelinna lood“ (Sinisukk, 2024). „Pegasuse“ rubriigis teeb ta oma luuledebüüdi.

Kõrvitsaaeg

Erilisi naisi on igasuguseid,

vahest rohkemgi kui tavalisi naisi

Kõik ihkavad erineda ja

teevad samas kõik,

et kindlasti samastuda

Jah, erilisi naisi on kõiksuguseid

On blonde ja brünette,

kiitsakaid, pikki

ja lihtsalt veidraid, imelikke

Ühed saabuvad esimesena,

teised lahkuvad viimasena,

kolmandate juures on alati pidu,

neljandaid iial peole ei kisu

Kõrvitsaaega aga teavad kõik

Õhtu oli ilus,

kuid nüüd on kõik

Tuleb lahkuda enne südaööd,

mil kõrvitsaks moondub tõld

ja ballikleidi asemel

taas tuhane rüü on üll

Perenaine kõrvitsaajal

targu rahvast tühjaks teeb maja

Vaikse ohkega külalistel’ viipab,

hirmuga nõudekuhja kiikab

Aga mõni haruldane võõrustaja

laseb kõrvitsaajal julgesti tulla

Tõuseb diivanilt,

kingib külalistel’ noogutuse

ja vajub kõrvaltoas rahuga unne

Jah, mõnd erilist naist

pidu ei sega ja pidu ennast

ei sega ka tema

Ja ärgates,

kujutage te pilti,

pole külalisi ega veinitilkagi

Nõud on pestud

muusika vaikinud

Kus eile istus peo hing,

nüüd ootamas kõrvits

ning klaasist king

Illustratsioon: Artur Tuur Kuus

PEGASUS kõrvits (Artur Tuur Kuus).jpeg