Värsked teadustööd: loomade mälust masinõppeni
Septembris ja oktoobris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks Eesti klaasitööstuse ajalugu, õppekavauuenduste edukust, aklimatiseerumist ja asjade interneti andmetöötlust. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli Dspace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Andrew Mark Creighton kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „Wolves as signs of McDonaldization in Northern Manitoba“ („Hundid kui mcdonaldiseerumise märgid Põhja-Manitobas“).
Doktoritöös uuriti huntide kasutamist selleks, et mcdonaldiseerida Kanadas asuvat Thompsoni linna, s.t edendada seal turismimajandust. Tuginedes zoosemiootilisele ja sotsioloogilisele teooriale, uuriti töös eriti seda, kuidas inimeste, huntide ja teiste loomade vaheliste suhetega seotud emotsioone kasutatakse kogukondlikkuse tunde ülekandmiseks tarbekaupadele, teenustele ja institutsioonidele. Selgus, et see osutus keeruliseks, sest kohalikud ei tulnud nende püüdlustega kaasa ja hundid ei sobinud turismimajandusse.
Juhendaja teadur Nelly Mäekivi, oponendid prof John Michael Ryan (Peruu Paavstlik Katoliku Ülikool) ja kaasprof Hongbing Yu (Toronto Linna Ülikool).
Manuel Moreno Tovar kaitses germaani-romaani filoloogia alal doktoritöö „Rethinking intralingual translation and exploring its interface with censorship, manipulation, and controversy“ („Keelesisese tõlke ümbermõtestamine ja selle seos tsensuuri, manipuleerimise ja vastuoludega“).
Tõlkimine ei pea tingimata olema keeltevaheline, vaid võib toimuda ka ühe keele sees. Keelesisese tõlke tüpoloogia uueneb pidevalt ja muutub üha keerulisemaks, lisaks näib keelesisene tõlge iseenesest vastuoluline: kas näiteks klassikalist kirjandust peaks tõlkima tänapäevasesse või lihtsasse keelde? Doktoritöös mõtestatakse keelesisene tõlge ümber, kirjeldades seda kui häguste piiridega mõistet. See tähendab, et keelesisese tõlke liigid ja nende loomist mõjutavad tegurid kattuvad sageli.
Juhendaja prof Luc van Doorslaer, oponendid prof Bogusława Whyatt (Adam Mickiewiczi Ülikool Poznańis) ja kaasprof Vasso Giannakopoulou (Küprose Ülikool).
Oscar Salvador Miyamoto Gomez kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „The forms of memory:Biosemiotic modelling of alloanimal episodic semiosis“ („Mälu vormid: loomade episoodilise semioosi biosemiootilinemodelleerimine“).
Episoodiline mälu tugineb võimele teadlikult uuesti läbi elada isiklikke kogemusi ja ette näha võimalikke tulevikustsenaariume ning see on olemas ka loomadel. Doktoritöös uuriti episoodilist mälu biosemiootilisest vaatenurgast, selgitades, kuidas episoodilise mäluga loomad tajuvad ja muudavad oma ökosüsteemi tähendusrikkaks maailmaks.Biosemiootiline arusaam episoodilisest mälust on loomaühiskondade antropogeensete mõjude keskel ülioluline ningbiosemiootika kohustus on näha loomi mitte kui ellu jäävaid organisme, vaid mõistusega olendeid, kellel on elu.
Juhendajad prof Kalevi Kull ja prof Timo Maran, oponent prof Jordan Zlatev (Lundi Ülikool).
Valerii Otiakovskii kaitses vene ja slaavi filoloogia alal doktoritöö „Микроистория сообщества формалистов: Кабинет современной литературы при ГИИИ (1927-1930)“ („Formalistide ühenduse mikroajalugu: Kaasaegse Kirjanduse Kabinet (1927–1930)“).
Riikliku Kunstide Ajaloo Instituudi Kaasaegse Kirjanduse Kabinet asutati 1927. aastal, kui formalistide institutsionaalsed võimalused olid haripunktis. Kabinet saavutas kiiresti iseseisvuse ning selle töötajad alustasid aktiivset kogumis- ja uurimistegevust, mille eesmärk oli moodustada vene modernismi ajaloo materjalide korpus. Doktoritöös vaadeldakse selle institutsiooni tööd korraga mitmel tasandil, et tuvastada selle tähtsus 1920. aastate teaduses, hariduses ja kirjanduses.
Juhendaja kaasprof Roman Leibov, oponendid prof Andrei Zorin (Oxfordi Ülikool) ja prof Igor Pilshchikov (Tallinna Ülikool).
Monika Reppo kaitses ajaloo alal doktoritöö „Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study“(„Klaas ja selle valmistajad Eestis (ca 1550–1950): arheoloogiline uuring“).
Doktoritöös esitati kirjalike andmete ja arheoloogiliste leidude põhjal Eesti uusaegse klaasitööstuse täiendatud ja parandatud kronoloogia. Autor koostas kolm mahukat andmekogu klaasikodade, tööliste ja nende pereliikmete ning klaasileidude kohta. Märkimisväärse tulemusena avastati, et Eestis tõrjus tahvelklaasi lõikamine retušeerimise välja 17. sajandil. Töö leidudega võimaldas luua koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti keelde ka paar uut sõna – näiteksvaaliklaas ja hallitoonitehnika.
Juhendajad kaasprof Andres Tvauri, vanemteadur Erki Russow (Tallinna Ülikool) ja prof Georg Haggrén (Turu Ülikool), oponent Magdalena Bis (Poola Teaduste Akadeemia).
Sotsiaalteaduste valdkond
Liisi Lembinen kaitses majandusteaduse alal doktoritöö „Comprehending decision-making in academic library leadership: A situational analysis“ („Otsustamise mõistmine akadeemiliste raamatukogude juhtimises: situatsioonianalüüs“).
Doktoritöös käsitletakse Euroopa akadeemiliste raamatukogude tippjuhtide otsustuspraktikaid, täpsemalt strateegilist pikaajalist otsustamist, innovatsiooniga seotud otsustamist ja kriisiolukordades otsustamist. Töö tulemused pakuvad sügavamat arusaama sellest, kuidas kontekst mõjutab juhtimisotsuseid. Juhid kohandavad oma otsustamisstiili sõltuvalt olukorrast: strateegilistes olukordades on nad konsulteerivad, innovatsiooni korral koostööaltid ja kriisi ajal kalduvad autoritaarsuse poole.
Juhendajad kaasprof Krista Jaakson ja kaasprof Anne Reino, oponendid Heli Kautonen (Turu Ülikool) ja prof Sirje Virkus (Tallinna Ülikool).
Sevanna Poghosyan kaitses õigusteaduse alal doktoritöö „Soviet and Russian approaches to democracy in international law“ („Nõukogude ja Vene käsitused demokraatiast rahvusvahelises õiguses“).
Doktoritöös analüüsiti Nõukogude Liidu ja praegusaegse Venemaa käsitusi demokraatiast rahvusvahelises õiguses demokraatiaõiguse teesi valguses. Venemaa käsitus on muutunud nõukogudeaegsele järjest sarnasemaks. Järjepidevust võib näha selles, kuidas praktilise kasu nimel rõhutatakse vormiliselt suveräänsuse ja mittesekkumise tähtsust rahvusvahelises õiguses ning seistakse vastu lääne liberaalse demokraatiaõiguse teesile. Samas puudub Nõukogude Liidu ja Venemaa käsitustel ühine ideoloogiline ja järjepidev kontseptuaalne alus.
Juhendaja prof Lauri Mälksoo, oponent prof Angelika Helene Anna Nußberger (Kölni Ülikool).
Piret Viirpalu kaitses haridusteaduse alal doktoritöö „Teachers’ feelings of curriculum ownership: Estonian schoolteachers as curriculum developers and curriculum users“ („Õpetajate õppekava-alane omanikutunne: Eesti üldhariduskoolide õpetajad kui õppekava arendajad ja kasutajad“).
Uuringute tulemused on näidanud, et õppekavauuenduste edukus sõltub suuresti õpetajate arusaamadest, ootustest ja omanikutundest nende uuenduste suhtes. Mida suurem on omanikutunne, seda suurem on õpetajate motivatsioon õppekava hästi täita. Doktoritöös antakse soovitus muuta õppekavade väljatöötamise protsess personaalsemaks: õppekava ei tohiks olla väljastpoolt loodud dokument, vaid õpetajad peavad tundma, et nad on õppekava arendamise käigus esindatud ja et õppekava, mida nad kasutavad, on nende oma.
Juhendajad: em-prof Edgar Krull ja kaasprof Rain Mikser, oponent em-prof Eero Ropo (Tampere Ülikool).
Meditsiiniteaduste valdkond
Triin Kaldur kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritöö „Effect of acute heat exposure and heat acclimation on arterial stiffness, oxidative stress and inflammation in healthy young men“ („Akuutse kuumastressi ja kuumas keskkonnas aklimatiseerumise mõju arterite jäikusele, oksüdatiivsele stressile ning põletikule tervetel noortel meestel“).
Tugev kehaline koormus kõrge temperatuuriga keskkonnas koormab inimese füsioloogilisi süsteeme, vähendab vastupidavuslikku töövõimet ning suurendab kuumarabanduse riski. Aklimatiseerumine võimaldab kehal uute tingimustega paremini kohaneda ja riske maandada. Doktoritöös leiti näiteks, et 10-päevane aklimatiseerumine kõrge temperatuuriga keskkonnas vähendab arterite jäikust ning kutsub esile soodsaid muutusi oksüdatiivse stressi ja põletikumarkerite tasemes.
Juhendajad kaasprof Eve Unt ja prof Jaak Kals, oponent kaasprof Renata Žumbakytė-Šermukšnienė (Leedu Terviseteaduste Ülikool).
Marite Punapart kaitses neuroteaduste alal doktoritöö „Effects of valproate and liraglutide in rodent models of Wolfram syndrome: emphasis on transcriptomic changes in the renin-angiotensin-aldosterone system“ („Valproaadi ja liraglutiidi mõju Wolframi sündroomi loommudelites: fookuses transkriptsioonilised muutused reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemis“).
Wolframi sündroom on harvikhaigus, mida iseloomustavad insuliinsõltuv diabeet, süvenev nägemisnärvi kahjustus, magediabeet ja kuulmislangus. Praegu ravi puudub, kuid haigusnähte võivad potentsiaalselt leevendada näiteks epilepsiavastane valproaat ja diabeedivastane ravim liraglutiid, mille täpsemat mõju uuriti doktoritöös hiire mudelis. Kumbki uuritud ravim ei suutnud küll reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemis komponentide ekspressiooni normaliseerida, kuid neil võib olla väike positiivne mõju mõnele Wolframi sündroomiga seotud ühendile organismis.
Juhendajad prof Mario Plaas, vanemteadur Anton Terasmaa (KBFI) ja prof Eero Vasar, oponent kaasprof Sovan Sarkar (Birminghami Ülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kairi Adamson kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritöö „Applicability of digital photography in monitoring changes of leaf inclination and foliage clumping with time“ („Digifotograafia rakendatavus lehenurkade ja klasteriseerumisindeksi muutuste jälgimisel“).
Valgus mõjutab fotosünteesi intensiivsust, taimede kasvu ja ökosüsteemi primaarproduktsiooni. Seda, mil määral valgus puuvõra sisemusse pääseb, määravad puulehtede kaldenurgad ja klasteriseerumisindeks, mida süsihappegaasi kontsentratsioon ei mõjuta. Selgus, et kõige parem viis nende andmete kogumiseks on digifotograafia. Doktoritöö käigus koguti kokku kõige mahukam praegu saadaolev lehenurkade andmestik ning tehti see avalikult kättesaadavaks.
Juhendaja kaasprof Jan Pisek, oponent kaasprof Loïc Tadrist (Aix-Marseille Ülikool).
Hassan Abdulgaleel Hassan Salim Eldeeb kaitses informaatika alal doktoritöö „Empowering machine learning pipelines with automated feature engineering“ („Võimestades masinõppekonveiereid automatiseeritult tunnuste loomisega“).
Automaatse masinõppega üritatakse leida tasakaalu kasvava andmemahu ja piiratud andmeteadusalase oskusteabe vahel. Olemasolevad raamistikud, mis masinõppemudelite loomise protsessi automatiseerivad, on töö- ja andmemahukad. Uuenduslik raamistik BigFeat pakub mitmekesiste andmekogumite puhul märkimisväärselt suuremat täpsust. See annab laiemale kasutajaskonnale võimaluse kasutada masinõpet ja seega edendab valdkonnaülest innovatsiooni.
Juhendaja kaasprof Radwa Mohamed El Emam El Shawi, oponendid prof Ladjel Bellatreche (Prantsusmaa Riiklik Mehaanika- ja Aerotehnikakool) ja prof Çağatay Çatal (Katari Ülikool).
Henri Ingelman kaitses keskkonnatehnika alal doktoritöö „Systems-level characterisation and improvement of ofClostridium autoethanogenum metabolism“ („Clostridium autoethanogenum’i metabolismi süsteemibioloogiline kirjeldamine ja parendamine“).
Atsetogeensete bakterite uurimine on pälvinud üha suuremat tähelepanu, sest neil on võime muundada kasvuhoonegaase gaasfermentatsiooni abil väärtuslikeks saadusteks. Doktoritöös ühendati gaasfermentatsioon süsteemibioloogia, adaptiivse laboratoorse evolutsiooni ja geneetilise inseneerimisega, et parendada arusaama atsetogeenide metabolismist, genotüüp-fenotüüp-suhetest ja bakterigeenide funktsioonidest. Selgus, et adaptiivse laboratoorse evolutsiooni abil on võimalik saada bakteritüvesid, mis kasvavad kiiremini ja vajavad kasulike materjalide tootmiseks vähem toitu.
Juhendajad prof Kaspar Valgepea ja Lorena Azevedo de Lima, oponent prof Diana Z. Sousa (Wageningeni Ülikool).
Kertu Liis Krigul kaitses geenitehnoloogia alal doktoritöö „The gut microbiome at the interface of human health and disease“ („Soolestiku mikrobioomi kasulikkus inimtervise mõistmisel“).
Paljud ravimid mõjutavad pikas plaanis meie mikrobioomi kooslust ja seeläbi tervist. Näiteks korduv antibiootikumide ja antidepressantide kasutamine 10 aasta jooksul on märkimisväärselt seotud muutustega mikrobioomis ja võib viia soolestiku limaskesta toimimise häirumiseni. Doktoritöös leiti, et mikrobioomi uuringuteks sobivad sõeluuringutes kasutatavad peitvere testi proovid ning et uute mikrobioomi mõjutavate tunnuste avastamiseks on väärtuslikud ka biopangal põhinevad mikrobioomi kohordid.
Juhendajad prof Elin Org ja kaasprof Tõnis Org, oponent Nassos Typas (Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium).
Siim Laanesoo kaitses bioaktiivsete ainete tehnoloogia alal doktoritöö „Novel high-performace biomass-based polymers“(„Uudsed polümeerid lignotselluloosilisest toormest“).
Nii energia kui ka plasti tootmisel kasutatakse praegu põhiliselt fossiilset päritolu toorainet, kuid pikemas plaanis oleks tarvis leida taastuvad alternatiivid. Doktoritöö raames loodi looduslikke ühendeid kasutades mitu termoplastset polümeeri, mida saab kuumutades töödelda. Saadud polümeeridega tehti rida katseid, mille tulemuste põhjal võiksid need eri sorti plastide koostises kasutatavatele fossiilpäritolu polümeeridele kestlikku alternatiivi pakkuda.
Juhendajad kaasprof Lauri Vares ja külalisprof Patric Jannasch, oponent kaasprof Peter Olsén (Linköpingi Ülikool).
Daniela León Velandia kaitses taimeökoloogia ja ökofüsioloogia alal doktoritöö „Mycorrhizal trait distribution and composition in plant communities under natural gradients“ („Mükoriissete tunnuste jaotus taimekooslustes ja selle muutus piki looduslikke gradiente“).
Mükoriisa on taimejuurte ja seente vaheline sümbiootiline suhe, mis parandab taimedel toitainete kättesaadavust, kaitseb neid patogeenide eest jne. Doktoritöös kirjeldati taimede mükoriissete tunnuste mustrit Pürenee mäestiku ja Andide páramo taimekooslustes, samuti uuriti seost mükoriissete tunnuste, ökosüsteemi produktiivsuse ja taimede elurikkuse vahel Eesti rohumaadel. Uuring näitas, et taimede mükoriissete tunnuste mustrid varieeruvad geograafiliselt ja ökoloogiliselt ning mükoriisne sümbioos mõjutab taimekoosluse koosseisu ja mitmekesisust mööda absoluutkõrguse ja mullaviljakuse gradiente.
Juhendajad prof Mari Moora, teadur Carlos Guillermo Bueno González (Pürenee Ökoloogiainstituut, Hispaania) ja prof Martin Zobel, oponent prof Carlos Urcelay (Córdoba Riiklik Ülikool).
Siqiao Liu kaitses taimeökoloogia ja ökofüsioloogia alal doktoritöö „The effect of anthropogenic disturbance on soil fungal communities“ („Inimtekkeliste häiringute mõju mullaseentele“).
Mullaseened mõjutavad otseselt taimede kasvu ja osalevad toitainete ringes. Doktoritöös uuriti, kuidas mõjutavad mullaseente kooslusi inimtekkelised häiringud. Näiteks võõrliikide kasvatamine võib aja jooksul mullaseente kooslust muuta, aga see mõju on veel ebaselge. Kiirem ja suurem mõju on keemilistel häiringutel, näiteks mineraalne väetis ja pestitsiidid pärsivad taimedele kasulike mullaseente kasvu, orgaaniline väetis aga soodustab seda.
Juhendajad kaasprof Kadri Koorem ja prof Maarja Öpik, oponent prof David Johnson (Manchesteri Ülikool).
Kristjan Müürsepp kaitses füüsika alal doktoritöö „Phenomenological implications of standard model extensions“ („Standardmudeli edasiarenduste fenomenoloogilised järeldused“).
Osakestefüüsika standardmudel on tänini elementaarosakeste omaduste ja vastastikmõjude kõige täpsem kirjeldus. Doktoritöös uuriti võimalikke edasiarendusi, mis võimaldavad standardmudeli välise füüsika ilminguid täpsemalt vaadelda. Näiteks on standardmudeli osakestele uue footoni ja kvarkide lisamisega võimalik seletada kvarkide masside mitmesuurusjärgulisi erinevusi, vaakumi stabiilsust ja kvarkidest koosnevate mesonite lagunemisprotsesse. Ka on võimalik, et standardmudeli edasiarendused kätkevad kõrgema spinniga osakesi.
Juhendajad vanemteadur Luca Marzola (KBFI) ja juhtivteadur Martti Raidal (KBFI), oponent prof Kimmo Kainulainen (Jyväskylä Ülikool).
Leonard Opare kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritöö „Rearing density effects on a commercially important insect species“ („Asustustiheduse mõjud majanduslikult olulise putukaliigi elukäigule“).
Putukate kasutamine toidu ja söödana pälvib loomakasvatuse kestliku alternatiivina üha enam tähelepanu. Doktoritöö tulemused näitavad, et putukate kasvatamisel on tarvis hallata korraga mitmesuguseid keskkonnategureid, sh temperatuuri ja fermentatsiooni. Näiteks vastsete suur asustustihedus viib üldjuhul väiksemate kehamõõtmete, suurema suremuse ja kas lühema või pikema vastseperioodini.
Juhendajad kaasprof Toomas Esperk ja teadur Sille Holm, oponent kaasprof Cecilia Lalander (Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool).
Raul Paat kaitses geoloogia alal doktoritöö „Groundwater and surface water interactions in peatlands: Hydrogeological insights from Estonian mires“ („Põhja- ja pinnavee vastasmõjud Kirde-Eesti turbaaladel“).
Doktoritöös uuriti turbaaluste veekihtide kuivendamise mõju Kirde-Eestis Selisoos, töötava põlevkivi-allmaakaevanduse kõrval. Leidis kinnitust, et kaevandamisest tingitud põhjaveetaseme langus mõjutab ka raba veerežiimi. Samuti uuriti turba füüsikalisi omadusi ja veejuhtivust teistes Kirde-Eesti soodes. Kogutud andmete põhjal pakuti välja kaks statistilist mudelit, millega ennustada veejuhtivust teiste mõõdetavate turba omaduste kaudu, ning uudne meetod, millega uurida turba vertikaalset veejuhtivust.
Juhendajad kaasprof Argo Jõeleht ja teadur Marko Kohv, oponent prof Jonathan S. Price (Waterloo Ülikool, Kanada).
Shivananda Rangappa Poojara kaitses informaatika alal doktoritöö „Design and orchestration of scalable, event-driven serverless data pipelines for internet of things (IoT) applications“ („Sündmustepõhiste, skaleeruvate ja serverivabade andmetorude disain ja orkestreerimine asjade interneti rakenduste jaoks“).
Doktoritöös käsitletakse asjade interneti andmetöötluse keerukust ja probleeme üleminekul monoliitsetelt andmekonteineritelt serverivabadele pilvearvutusmudelitele. Töö väljundid aitavad asjade interneti arendajatel valida sobivaimad andmetöötlusmehhanismid, võttes arvesse selliseid tegureid nagu vabad arvutusressursid, ribalaius, energiatarbimine ja latentsus ning täites samal ajal teenuse kvaliteedi nõudeid.
Juhendajad lektor Pelle Jakovits ja külalisprof Satish Narayana Srirama, oponendid prof Mohammad Abdullah Al Faruque (California Ülikool Irvine’is) ja kaasprof Nicolas Ferry (Côte d’Azuri Ülikool).
Slendy Julieth Rodríguez Alarcón kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritöö „Intraspecific trait diversity in plants: characterizing effects of trait variation on community assembly and ecosystem functioning“ („Taimetunnuste liigisisene varieeruvus ning selle mõju kooslustele ja ökosüsteemide toimimisele“).
Põuaperiood ei mõjuta eriti taimede liigisisest tunnuste varieeruvust, kuid võib põhjustada mitmete tunnuste väärtuste muutusi ning muuta taimeliigid üksteisega sarnasemaks. Doktoritöö tulemused aitavad meil paremini mõista, milliste strateegiatega taimed muutunud keskkonnatingimustele reageerivad, ning näitavad, et maapealsed ja -alused taimetunnused võivad muutustele erinevalt reageerida.
Juhendajad prof Carlos Pérez Carmona ja teadur Riin Tamme, oponent vanemteadur Mar Sobral (Santiago de Compostela Ülikool).
Marili Rõõm kaitses informaatika alal doktoritöö „Multiple approaches to learners’ success and factors affecting it in computer programming MOOCs“ („Mitu lähenemisviisi õppijate edule ja seda mõjutavad tegurid programmeerimise MOOC-idel“).
Vaba juurdepääsuga e-kursused (MOOC-id) on hea võimalus uute oskuste õppimiseks, kuid enamik MOOC-ide osalejatest ei ole edukad. Doktoritöö tulemuste ja varasema kirjanduse põhjal koostati mudel, mis sisaldas kaht õppijate edu käsitlemise viisi ja neid mõjutavaid tegureid. Selgus, et kursuse lõpetamist mõjutasid enim ajakasutus ja sooritus; kavatsustest lähtuvat edu aga õppija haridustase, eelnev kogemus kursuse teema ning veebipõhise õppega, motivatsioon ja kaasatus.
Juhendajad prof Piret Luik ja kaasprof Marina Lepp, oponendid prof Irene-Angelica Chounta (Duisburg-Esseni Ülikool) ja kaasprof Carlos Alario Hoyos (Madridi Carlos III Ülikool).
Iryna Yatsiuk kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritöö „Evolution, species delimitation and diversity in myxomycetes: Arcyria and allied genera“ („Limakute evolutsioon, liikide piiritlemine ning mitmekesisus Arcyria ja seotud perekondade näitel“).
Limakud on keerulise elutsükliga organismid, millel on ökosüsteemides oluline roll. Nad alustavad oma elu amööbidena mullas, kõdupuidus ja metsavarises, kus toituvad bakteritest ja muudest mikroorganismidest ning on ise väikeste loomade toiduks. Seejärel koonduvad amööbid nähtavateks limasteks struktuurideks, plasmoodiumideks, ja muunduvad lõpuks eoseid kandvateks viljakehadeks. Doktoritöö aitab täita lünki limakute evolutsiooni ja elurikkuse mõistmisel ning liikide piiritlemisel, keskendudes peamiselt sugukonnale Arcyriaceae.
Juhendajad prof Urmas Kõljalg ja prof Dmytro Leontyev (H. S. Skovoroda nimeline Harkivi Riiklik Pedagoogikaülikool), oponent kaasprof Ivan García-Cunchillos (Varssavi Ülikool).
Lisa kommentaar