14. septembril 1964 avati Tõraveres endisel heinamaal observatooriumikompleks, 60 aastat hiljem on Tartu observatoorium endiselt mõjukas kosmoseteaduse ja -teadmuse keskus, mis pakub oskusteavet ja haridust kogu ühiskonnale, märkis observatooriumi direktor Antti Tamm tähtpäeva puhul peetud tervitussõnavõtus. Avaldame selle täispikkuses.

Esimesed 4,5 miljardit aastat möödusid Tõraveres samamoodi nagu muudeski sarnase geoloogia ja geograafiaga piirkondades. Kuid 1960. aastal algas endise Hiire talu heina- ja põllumaadel vilgas ehitustegevus ning 14. septembril 1964 avati ametlikult mastaapne teaduslinnak. Uue kodu oli endale saanud Tartu observatoorium, täieliku nimega Fr. G. W. Struve nimeline ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi Tõravere observatoorium.

Sellega aga muutused Tõravere künkal ei lõppenud, vaid algas kosmiliste keeriste aeg, mille tuultes on kõrgele tõusnud Eesti kosmoseteadus ja kosmosetehnoloogia, nii mõnigi lennukas karjäär ning ettevõte. Kui tähelepanelikumalt vaadata, selgub, et Tõraverre tulekust saadik on observatooriumi pidevalt saatnud ja kujundanud suured muutused, mis on saanud lausa selle lahutamatuks osaks. Tõraveres on avatud ja ka suletud teadussuundi ja terveid osakondi (varasema nimetusega sektoreid), on ehitatud ja ümber ehitatud, on värvatud ja vallandatud.

Siit juhtis Charles Villmann helkivate ööpilvede uuringuid üle terve NSVL-i, siinsed geodeedid tegid kindlaks Eesti maakoore tõusmise ja vajumise mustri. Nende teadusteemadega ei tegele Tõraveres praegu enam mitte keegi. Suurt midagi pole järel ka arvutuskeskusest ja matemaatikasektorist, sest kosmoseteaduse jaoks hädavajalike mahukate arvutuste tegemiseks piisab nüüd mõnest serverist ning sülearvutitest. Samas oli see lõpp alguseks omaaegsele edukale arvutiehitusettevõtele Astrodata. Kõige valulikum oli Tõraveres aga NSVL-i kokkuvarisemisele järgnenud aeg, mil observatooriumi töötajaskond kahanes majanduslike olude tõttu kahe kolmandiku võrra.

Keeristest hoolimata leidub ka püsima jäänud suundi ja tegevust. 1950. aastatel sai Juhan Rossi juhtimisel alguse kaugseirealase vaatlusaparatuuri arendamine, millega tegeletakse Tartu observatooriumis praegugi. Partnerite ja klientide hulgas on Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) ja NASA – maailma suurimad tegijad selles vallas. Alles on ka päikesekiirguse mõõtmistest alanud ja nüüdseks Keskkonnaagentuuri alluvuses tegutsev Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam.

Jaan Einasto uurimisrühma 1970. aastate murrangulised leiud tumeaine ja universumi suuremastaabilise struktuuri kohta omandasid kiiresti üleilmse tähtsuse ning need uuringud kestavad Tõraveres siiani. Ka 95-aastane Jaan ise käib korrapäraselt tööl ja avaldab teadusartikleid.

Kosmosetehnoloogia arendamine, mille viljad leidsid tipphetkedel tee mitme NSVL-i teadussatelliidi pardale, jäi Tõraveres aastakümneteks soiku, kuni ärkas taas ellu ESTCube-1 ehitamisega. Seegi tegevus on viinud mitme ettevõtte sünnini. Tudengite ehitatud ESTCube-1 kaamera järeltulijad jõuavad peagi NASA missiooni raames Kuule ja kuukulgureid arendatakse nüüdseks ka Tõraveres. Alles on põhjamaade suurim teleskoop – sel sügisel tähistame selle taevatoru 50 aasta juubelit, ehkki vaatlusaparatuuri ja juhtimissüsteemi on vahepeal korduvalt uuendatud.

USA-NSVL-i kosmosevõidujooksu harjal sündinud observatoorium on 60 aastat hiljem tegus ja nägus Tartu Ülikooli instituut. Siin pakutakse teadust, rakendusi, teenuseid, oskusteavet ja haridust kogu ühiskonnale, sõltumata kosmilistest, klimaatilistest või ühiskondlikest keeristest ning riigipiiridest.

Kosmos ühendab!