Aprillis ja mais Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti lähemalt näiteks sõnatähenduste normimise problemaatikat, teaduse mõjukust bibliomeetria vaatenurgast ning seoseid stressi, monotsüütide ja mikrogliia funktsiooni vahel skisofreenias. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Rodolfo Basile kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritööd „Invenitive-locational constructions in Finnish: a mixed methods approach“ („Invenitiiv-lokatsionaalsed konstruktsioonid soome keeles: segametoodiline lähenemine“).

Doktoritöö eesmärk oli selgitada välja, kui tihti ja kui laialt kasutatakse soome keeles tegusõna leiduma (löytyä), kas sellel on samad omadused kui teistel sama otstarbega tegusõnadel ja kas vastav sõna leidub ka muudes Euroopa keeltes. Selgus, et Euroopa keeltes on pilt arvatust keerukam, soome keeles aga kasutatakse invenitiivseid konstruktsioone väga laialt ja erinevate tähenduslike funktsioonidega.

Juhendajad prof Liina Lindström, prof Tuomas Huumo (Turu Ülikool ja Tartu Ülikool) ja kaasprof Ilmari Ivaska (Turu Ülikool), oponent lektor Seppo Kittilä (Helsingi Ülikool).

Lydia Risberg kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritööd „Sõnatähendused ja sõnaraamat. Kasutuspõhine sisend eesti keelekorraldusele“.

Doktoritöö käsitleb sõnatähenduste normimise problemaatikat eesti keelekorralduses, keskendudes üldkeelele. Uurimuse praktiline eesmärk on pakkuda tuge Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku ja 2025. aastal ilmuva õigekeelsussõnaraamatu koostamiseks. Doktoritöö põhiline tulemus on teoreetiliste käsitluste toel põhimõtte kinnistamine eesti keelekorralduse jaoks: üldkeele sõnade tähendusi ei normita ega suunata soovituste teel.

Juhendajad kaasprof Külli Habicht ja Margit Langemets (Eesti Keele Instituut), oponent prof Pirkko Nuolijärvi (Kodumaa Keelte Keskus, Soome).

Sotsiaalteaduste valdkond

Simone Eelmaa kaitses sotsioloogia alal doktoritööd „The social categorization of sexual abuse“ („Seksuaalse väärkohtlemise ühiskondlik määratlus“).

Doktoritöös leiti, et inimesed tunnevad paremini ära väärkohtlemist, mis näeb selgelt välja nagu kuritegu, nt kui sellega kaasnevad füüsiline vägivald ja nähtavad vigastused. Ühiskondlik arusaam seksuaalsest väärkohtlemisest on palju piiravam kui seadustes sätestatu. Ohvritesse, kes vastavad nn tõelise ohvri stereotüübile (nt alla 10-aastased, nähtavalt traumeeritud lapsed), suhtutakse üldjuhul empaatiliselt, kuid ohvreid, kes stereotüübi raamidesse ei sobitu, pigem häbistatakse ja neil soovitatakse abi otsimisest loobuda.

Juhendajad kaasprof Judit Strömpl ja kaasprof Maria Murumaa-Mengel, oponent prof Corinne May-Chahal (Lancasteri Ülikool).

Viivika Eljand-Kärp kaitses meedia ja kommunikatsiooni alal doktoritööd „Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes“.

Töös uuriti lähemalt kogemus- ja eksperdiintervjuusid, kus intervjueeritavaid kannustab suur koostöötahe, kuid mis ei paku sageli ammendavat teemakäsitlust. Selleks, et intervjuud oleksid sisukamad ja arvestaksid kõigi asjaosaliste huvidega, pakkus autor välja ligi 30 soovitust. Näiteks tasub väga hästi läbi mõelda intervjuus osalejate rollid, vältida meelevaldseid eeldusi ja hinnanguid, jälgida küsimuste mahu sobivust ja püsida kindlas fookuses.

Juhendajad prof Halliki Harro-Loit ja kaasprof Anu Masso (Tallinna Tehnikaülikool), oponendid prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool) ja dots Indrek Treufeldt (Tallinna Ülikool).

Tanel Hirv kaitses majandusteaduse alal doktoritööd „Internationalisation of the Estonian research system through the lens of bibliometric indicators: criticism and policy recommendations“ („Eesti teadussüsteemi rahvusvahelistumine bibliomeetriliste näitajate vaatenurgast: kriitika ja poliitilised soovitused“).

Doktoritöö tulemused näitavad tugevat seost rahvusvahelise koostöö ja teadusartiklite viidatavuse vahel. Näiteks Euroopa Liidu rahastatud teadusuuringutes on rahvusvaheline koostöö ulatuslikum ja viidatavus suurem kui riiklikult rahastatutes. Eesti teadlased on suutnud rahvusvahelise toetuse ja tõhusate riiklike strateegiate abil saavutada teaduspublikatsioonide märkimisväärse viidatavuse.

Juhendaja prof Kadri Ukrainski, oponendid vanemteadur Attila Havas (Ungari Teaduste Akadeemia) ja prof Meelis Kitsing (Estonian Business School).

Kristi Paron kaitses sotsioloogia alal doktoritööd „Child-patient autonomy: interplay between normativity and relationality“ („Lapspatsiendi autonoomia. Otsides tasakaalu normatiivse ja suhetekeskse lähenemise vahel“).

Uuringuandmete kohaselt tunnevad lapsed tervishoiuasutustes tihti, et neid ei kuulata ja nad ei saa piisavalt kaasa rääkida. Doktoritöö tulemused näitavad, et lapspatsiendi autonoomia on suhetekeskne: lapse õigus ja võimalus oma tervist puudutavates küsimustes kaasa rääkida sõltub suurel määral täiskasvanute ja ka lapse enda sotsiaalsetest oskustest. Lapse osalemist arutelus ja otsustamises võivad toetada või maha suruda muu hulgas ruumi kujundus, mööbli paigutus ja istekohtade asetus.

Juhendaja kaasprof Dagmar Kutsar, oponent kaasprof Daniel Stoecklin (Genfi Ülikool).

Janar Pekarev kaitses sotsioloogia alal doktoritööd „Military AI and autonomous weapon systems: an interdisciplinary exploration of ethical, legal, and sociological aspects“ („Sõjaline tehisintellekt ja autonoomsed relvasüsteemid: interdistsiplinaarne uurimus eetilistest, õiguslikest ja sotsioloogilistest aspektidest“).

Tänapäeva relvajõud püüavad vähendada inimeste kohalolekut lahinguväljal ja toetuvad üha enam mehitamata platvormidele, mis täidavad monotoonseid või eriti ohtlikke ülesandeid. Masinate langetatud otsused võivad olla sõjaliselt ratsionaalsed, kuid mitte tingimata humaansed, õiguslikult kaalutletud ega ühiskondlikult vastuvõetavad. Doktoritöös leiti, et on ekslik mõelda sõjalisest tehisintellektist kui tapjarobotist, pigem tuleb tuvastada autonoomse relvasüsteemi tugevad ja nõrgad küljed ning need oskuslikult ära kasutada.

Juhendaja prof Veronika Kalmus, oponent kaasprof René Moelker (Hollandi Kaitseväe Akadeemia).

Meditsiiniteaduste valdkond

Celia Teresa Pozo Ramos kaitses farmaatsia alal doktoritööd „Preparation and assessment of antimicrobial electrospun matrices for prospective applications in wound healing“ („Antimikroobsete elektrospinnitud maatriksite valmistamine ja hindamine haavaravis rakendamiseks“).

Halvasti paranevad haavad on suur mure nii patsientidele kui ka tervishoiusüsteemile. Doktoritöös arendati uudseid ravimkandursüsteeme, mis võimaldaksid suurendada antimikroobsete ainete tõhusust. Elektrospinnitud maatriksid parandavad raviainete seondamist ning suurendavad niiskustasakaalu ja gaasivahetust haavas, soodustades seeläbi haavade paranemist.

Juhendajad prof Karin Kogermann, prof Tanel Tenson, kaasprof Ivo Laidmäe ja külalisteadur Marta Putrinš, oponent prof Hanne Mørck Nielsen (Kopenhaageni Ülikool).

Fangling Xuan kaitses neuroteaduste alal doktoritööd „Regulation of stress response in first episode schizophrenia by monocytes and microglia“(,,Stressivastuse reguleerimine skisofreenia esimese episoodi korral monotsüütide ja mikrogliia abil“).

Doktoritöös keskenduti esimese episoodi skisofreeniaga (FES) patsientidele ja loomade stressimudelitele, et selgitada välja nende immuunrakkude vahendatud molekulaarsed mehhanismid. Kuigi monotsüütide alamrühmad ja nende geenid võivad olla tervete inimeste aju funktsioonile ja kognitsioonile kahjulikud, võivad need arendada kohanemisvastaseid põletikuga seotud mehhanisme, et leevendada aju- ja kognitiivset defitsiiti FES-i korral. Ka mikrogliia ümberprogrammeerimine võib pakkuda stressitajus eeliseid.

Juhendajad prof Li Tian, prof Claudio Rivera Baeza (Helsingi Ülikool), prof Eero Vasar ja teadur Kersti Lilleväli (Maaelu Teadmuskeskus), oponent prof Pentti Tienari (Helsingi Ülikool).

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Mohammed Abdulhameed Shaif Ali kaitses informaatika alal doktoritööd „Deep learning methods for cell microscopy image analysis“(„Sügavõppemeetodid rakumikroskoopia kujutise analüüsiks“).

Doktoritöös võeti kokku uuringud, milles arendati rakumikroskoopia piltide analüüsimiseks mõeldud süvaõppemeetodeid ning hinnati nende kvaliteeti ja sobivust. Muu hulgas töötati välja süvaõppemeetoditel põhinev tehnika, mis võimaldab minimaalse inimsekkumisega tuvastada ja seejärel eemaldada mikroskoopiapiltidel leiduvad anomaaliad. Töö käigus saadud teadmisi kasutati ka ravimikandidaatide sõelumise meetodi arendamisel.

Juhendajad lektor Dmytro Fishman ja kaasprof Leopold Parts, oponendid prof Carolina Wählby (Uppsala Ülikool ja SciLifeLab) ja abiprof Mohammed Al-masni (Sejongi Ülikool).

Ave Ansper-Toomsalu kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritööd „Synergy of Earth Observation data to advance monitoring of optically complex waters“ („Sünergia loomine kasutamaks kaugseire andmeid täiustamaks optiliselt keeruliste vete seiret“).

Copernicuse programmi satelliitidel Sentinel-2 ja Sentinel-3 on potentsiaal täiendada veekvaliteedi seiret EL-i veepoliitika raamdirektiivi alusel. Doktoritöö näitas, et satelliidiandmetel põhinevate rakenduste arendamisel tuleb lähtuda uuritavast parameetrist, veetüübist ja maapinna mõjust. Kohapeal mõõdetud andmete ja satelliidiandmete kombineerimine võib parandada ökoloogilise seisundi hindamist, sest suurem andmete hulk võimaldab näha dünaamikat ja suundumusi.

Juhendaja kaasprof Krista Alikas, oponent teadus- ja arendusjuht Carmen Cillero Castro (ettevõte 3edata).

Maarja Jõeloo kaitses geenitehnoloogia alal doktoritööd „Advances in microarray-based copy number variation discovery and phenotypic associations“ („Arengud mikrokiibipõhiste koopiaarvu variatsioonide tuvastamises ja fenotüüpidega seostamises“).

Inimese genoomis toimuvad muutused, mille tulemusena on mingi DNA piirkond kadunud või mitmekordistunud – neid nimetatakse DNA koopiaarvu variatsioonideks. Doktoritöös keskenduti nende analüüsimetoodika arendamisele ning variatsioonide, haiguste jm meditsiiniliselt oluliste tunnuste vaheliste seoste tuvastamisele. Eri andmekogude ja biopankade abil tuvastati selliseid seoseid mitusada.

Juhendajad prof Reedik Mägi, prof Andres Metspalu, prof Andres Salumets ja prof Andrew P. Morris (Manchesteri Ülikool), oponent vanemteadur Elliott G. Rees (Cardiffi Ülikool).

Ahto Salumets kaitses informaatika alal doktoritööd „Bioinformatics analysis of various aspects in immunology“ („Immunoloogia erinevate tahkude bioinformaatiline analüüs“).

Doktoritöös ühendati bioloogia ja andmeteaduse valdkonnad ning kasutati bioinformaatilist analüüsi, et vastata immunoloogilistele küsimustele. Artiklites keskenduti T-raku alatüüpidele ja ühtlasi uuriti ka Covid-19 kulgu. Muu hulgas loodi rakkude taset ennustav mudel, mis võiks kasulik olla inimese terviseseisundi hindamisel, ning leiti, et isegi asümptomaatilistel inimestel võib SARS-CoV-2 infektsioon kaasa tuua pikaajalise põletikuliste valkude taseme tõusu.

Juhendajad prof Hedi Peterson ja prof Pärt Peterson, oponendid kaasprof Benjamin Fairfax (Oxfordi Ülikool) ja kaasprof Can Kesmir (Utrechti Ülikool).

Chung-Yueh Yeh kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritööd „Characterization of MPK and HT1 kinases in CO₂-induced stomatal movements“  („MPK ja HT1 kinaaside iseloomustamine CO₂-toimelises õhulõhede liikumises“).

Taimed peavad hoidma tasakaalus fotosünteesiks vajaliku CO₂ omastamise ja veeauru väljutamise läbi õhulõhede (kahest sulgrakust moodustuvad poorid). CO₂ sisalduse kasv vallandab õhulõhe sulgemise ning see mõjutab lehtede temperatuuri, veekasutuse tõhusust, taimede kasvu ja saagikust. Doktoritöös pakuti välja sulgrakkude CO₂ tuvastamise mudel ja näidati, et CO₂-tundlikkuse mehhanism ei sõltu MPK12 kinaasi aktiivsusest.

Juhendajad prof Hannes Kollist ja kaasprof Yuh-Shuh Wang, oponent prof Taishi Umezawa (Tokyo Põllumajandus- ja Tehnikaülikool).