Kriisidest ja vastandumisest ärritatud maailmas näeb sagedasti meeleavaldusi, mis ületavad uudiskünnise, viimasel ajal üha enam ka ülikoolides. Millele meeleavaldusel osalemist kaaludes mõelda tasub?

Meeleavaldusel osalemine ja selle korraldamine tugineb mitmele põhiseadusega kaitstud vabadusele ja üldiselt ei ole kellegi asi ette kirjutada, kes millisel meeleavaldusel osaleda tohib.

Igaühel on õigus vabale eneseteostusele ning südametunnistuse- ja mõttevabadusele, õigus jääda kindlaks oma veendumustele, levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi, koonduda ühingutesse ja liitudesse ning eelneva loata rahumeelselt koguneda. Samas pole ükski õigustest piiramatu ning meeleavaldusel võivad olla ka soovimatud tagajärjed, mida ei osata ja alati ei saagi ette näha. Näiteks võib see lõhkuda ühiskondlikku sidusust – mõelgem kas või autode põletamisele Pariisi äärelinnades.

Enne meeleavaldusele minekut, aga ka petitsioonile allakirjutamist tasub läbi mõelda, mis on demonstratsiooni eesmärk, kes on selle korraldajad, kas see kõik on piisavalt läbipaistev ja on kindel, et meeleavaldajate heas usus väljaastumist ei kavatseta pöörata pahatahtlike jõudude kasuks.

Läbipaistev korraldus

Igal meeleavaldusel on korraldajad või aktiivrühm, kes loob ja levitab põhisõnumeid. Kuigi sotsiaalmeedia kaudu võib teave levida inimeste vahel ilma keskse suunamiseta, on suure tõenäosusega ka pealtnäha spontaanse rahvakogunemise taga aktiivsed üksikisikud, kellel on meeleavalduse üle mõnevõrra suurem kontroll.

Enne meeleavaldusele minekut tasuks teha omajagu taustatööd: uurida, kes on korraldajad, kuidas meeleavaldust rahastatakse, millised teised ühendused või liikumised on sellega seotud. Kui seda teavet pole võimalik saada, on see esimene märk, et meeleavalduse suhtes tasub säilitada kriitiline meel.

Hea eesmärk

Oluline on selgeks teha, millist eesmärki meeleavaldus taotleb ja kas ma ise sellega nõustun. Mõnel juhul võib meeleavaldamise eesmärk olla lihtne ja sirgjooneline. Näiteks tänavuse õpetajate streigi ajal oli igaühel võimalik näidata avalikel meeleavaldustel osalemisega oma poolehoidu.

Nõudmisi olnuks aga alati võimalik suurendada: nõuda haridusministri või valitsuse tagasiastumist, kaitsekulutuste vähendamist õpetajate palgatõusuks jne. Kõik uued nõudmised muudavad meeleavalduse algse eesmärgi poliitilisemaks ja seeläbi ambivalentseks. Võib juhtuda, et toetan küll meeleavalduse üldist eesmärki, kuid ei nõustu mõne nõudmisega.

Üldiselt tasuks liituda vaid sellise meeleavaldusega, mille iga eesmärk ja nõudmine on arusaadav ja vastuvõetav.

Aus korraldaja

Kahjuks on muutuvate välispoliitiliste ja julgeolekuolude tõttu kohati keeruline välja selgitada kogu teavet korraldajate motiivide või tausta kohta. Ka pealtnäha hea eesmärgiga liikumisel võib olla kahtlase päritoluga toetaja. Hiljaaegu kajastas ERR, kuidas Venemaa mõjutustegevuse sihtmärgiks on kujunenud Saksamaal tegutsev ühendus Alternatiivne Lasteprojekt Tulevik (AKiZ) ja selle fotoprojekt „Sõjalapsed“. Kuigi liikumise eesmärk on laste kannatusi näidates kutsuda üles rahule, leiduvad ühenduse veebilehel ka NATO- ja vaktsiinivastased seisukohad ning tänusõnad vene keele tundideks annetatud õppematerjalide eest.

Kuigi see näide võib tunduda markantne, tuleks olla valvas senitundmatute isikute ja ühenduste varasema tegevuse suhtes. Ohu märk on kindlasti see, kui ühendus või korraldaja võtab aktiivselt sõna pealtnäha väga erinevates ühiskonda polariseerivates poliitilistes küsimustes.

Pahatahtliku välismõju oht

Teadlik tuleks olla võimalikest välisriikide ja poliitiliste ühenduste huvist meeleavalduse vastu.

Üks tavapäraseks muutunud manipuleerimisvõte on kasutada meeleavaldusest tehtud fotosid, kus inimhulga suurust on muudetud. Meeleavaldusi võidakse välismeedias kujutada moonutatult, et rõhutada meelepärast seisukohta või narratiivi. Eelnimetatud „Sõjalaste“ fotoprojekti on venemeelses meedias liialdatult kujutatud kui märki Saksa ühiskonna lõhestatusest. Üldiselt tasuks enne meeleavaldusele minekut hinnata, kas meeleavaldust saab enda huvides ära kasutada mõni Eesti suhtes vaenulik osapool.

Oma heaolu kaitsmine

Tähelepanu tasub pöörata ka enese õigustele ja heaolule, sest meeleavaldusel osaledes on oht sattuda pahatahtlike manipulatsioonide ohvriks.

Meeleavaldus on avalik üritus ja selle vastu on suur avalik huvi, mistõttu tuleks alati arvestada ajakirjanduse tähelepanuga. Aina raskem on jääda anonüümseks: pildi- ja videomaterjali abil on võimalik osalejaid tuvastada, mis muudab nad omakorda poliitilistele rünnakutele, solvangutele, sildistamisele ja muule pahatahtlikule tegevusele haavatavaks. Lisaks võivad osaleja kunagised sõnavõtud, postitused, üleskutsed ja fotod mõjutada teiste inimeste arvamust ja hoiakut aastaid hiljem. Väga tugevad välispoliitilised seisukohad võivad mõjutada ka töövõimalusi välismaal.

Vägivallast hoidumine

Üldiselt on mõistlik distantseeruda meeleavaldustest ja poliitilistest liikumistest, mis kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda. Mittevabades ühiskondades tuleb kahjuks oma õiguste eest seisvatel meeleavaldajatel sageli taluda politseivägivalda, kuid vabas Eestis peaks vägivalla suhtes olema nulltolerants.

Tasub vältida osalemist ka vastumeeleavaldustel, mille ainus eesmärk on algse meeleavalduse segamine ja häirimine.

Kokkuvõttes on hea meeleavaldus selgete eesmärkide ja usaldusväärse korraldajaga. Meeleavaldusel osalemine peab olema igaühe isiklik ja teadlik valik, mis sotsiaalmeedia, valeinfo ja pahatahtliku mõjutustegevuse ajastul vajab omajagu kriitilist meelt.