Maikuu ja juuni algus on meid õnnistanud kuumade ja päikseliste ilmadega, mis otsekui sunnivad hämaruse ja jahedusega harjunud eestlasi aega maha võtma. Kes valib selleks rannaliival pikutamise, kes sulgeb end siseruumi, et kliimaseadme rahustava surina saatel lugemisele või kirjutamisele keskenduda.

Muidugi on ka neid, kellele suvi on aasta kõige tihedam tööaeg. Doktorandid ja teadlased on sageli hõivatud välitöödega, mõõtes ja uurides kodu- või välismaal kõikvõimalikke olendeid, objekte ja nähtusi.

Asjaajamist jagub ka laborites ja kontorites – kuni õppetöö on pausil, saab kirjutada aruandeid ja projektitaotlusi. Tudengid kasutavad juhust, et teha tööampse restoranides-kohvikutes ja teenida raha.

Siiski, kohe on käes lõpuaktused, mis täidavad ülikoolilinna rõõmsate ja elevil noorte ning nende sõprade ja sugulastega. Selle taustal toimetavad palehigis ürituste korraldajad, lillemüüjad, ettekandjad ja taksojuhid. Loodan, et vähemalt järgnevateks nädalateks jagub päikest nii südameisse kui ka taevasse, et tuhanded lõpetajad saaksid säravaid fotomeenutusi ühest oma elu tähetunnist.

Rektor Toomas Asser innustab oma tervituses (lk 9) tänavusi lõpetajaid edasi õppima, et rikastada ülikooli teaduspilti ja luua uut väärtust ühiskonnale. Toimetus omakorda loodab, et ülikooliga seotud inimeste teadmiste ja kogemuste rikkust jagub ka Universitas Tartuensise veergudele, et valmiksid ajakirjanumbrid, mida heameelega loetakse.

Suvi võib olla just see aeg, mil mõtted settivad ja tuleb tahtmine neid kolleegide ja kaaslastega jagada, tekitada diskussiooni, kirjutada kas oma teadustööst, ebaõnnestunud katsetest või kriitilisest arvamusest ja öelda välja hullumeelsed ideed. Miks mitte kirjutada ka vaimustavatest reisidest, ägedatest plaanidest ja toredatest kolleegidest?

Pange tähele, et nüüdsest on ajakirjas taas omaloomingu rubriik. Saatke meile oma sahtlisse kogunenud või mõttes mõlkunud luulet, lühijutte, karikatuure ja koomikseid. Esimesel „Pegasuse“ küljel teeme kummarduse selle eelkäijale ja avaldame arhiivist leitud luuletuse ühikapegasustest aastal 1982, autoriks Kauksi Ülle.

Oma mõtteid tasub jagada. Teiste edusammudest ja vigadest võib õppida; teie lennukad ideed ja ehedad läbielamised pakuvad ka kolleegidele head inspiratsiooni.

Just nii, koos luues, arutledes ja ühiselt hingates, saab ülikooli ajakiri olla ülikooli nägu.

Viljakat suve!